Koos sünnib mõju: Läänemaa liikumiskonverents tõi fookusesse koostöö, andmed ja kogukonna jõu

Altmõisa külalistemajas toimus 23. aprill Läänemaa liikumiskonverents, mis kandis pealkirja „Spordijuhtimise kaasaegne mudel – koos sünnib mõju“. Päev tõi kokku spordivaldkonna eestvedajad, treenerid, omavalitsuste esindajad ja kogukonnaaktivistid, et otsida vastuseid küsimusele, kuidas tuua rohkem liikumist inimeste igapäevaellu. Lisaks Läänemaa inimestele oli huvilisi ka teistest maakondadest. Konverentsi modereeris Kaidor Kahar. 

Konverentsi keskmes olid kolm suurt teemat: spordisüsteem ja juhtimine, andmed ja tehnoloogia ning kogukondlik mõju. Ehk siis fookuses olid teemad, mis maakonna spordijuhtimises on väga vajalikud. Ühiselt otsiti lahendusi, kuidas muuta organisatsioonid tugevamaks, otsused targemaks ning liikumisharrastus kättesaadavamaks.

Päeva avas arutelu Eesti spordisüsteemi rollidest. Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaani ettekandes rõhutati, et selge vastutusjaotus riigi, omavalitsuste ja organisatsioonide vahel on eeldus toimivale süsteemile.

Oluline sõnum oli ka vajadus ühendada tippsport, harrastussport ja kogukondlik liikumine. Tanel Kangerti arvates ei tohiks tipptegijate kogemus jääda eraldiseisvaks, vaid peab toetama laiemat liikumiskultuuri. Kangert on seda hakanud mõistma alles nüüd kui kehakultuuri õppiva üliõpilasena on ka tema harrastatavate spordialade arv suurenenud. Ta tunnistas, et kui pikki aastaid (profispordis 14 aastat) oli tema elus ainult ratas, siis nüüd pole ta viis kuud ratta selga istunud.

Kogukonnas peab ta ennast kui endist tippsportlast eeskujuks. Samuti peab ta oluliseks, et kooliõpilased tunneks meie sportlasi. Tanel Kangert tõi lauale ettepaneku, et tippsportlaste ja harrastajate lõhe vähendamiseks klubis peaks tegema ka ühisettevõtmisi. “Ülikoolis õppides laieneb silmaring ja ei kinnistu mõte, et ainult minu spordiala on õige ja ainus ning õige on olla selles mullis,” sõnas ta. Kõige rohkem kartis ta tippspordist lahkudes, et mis tunne on olla ilma adrenaliinisüstita. Oluliseks peab ta endale väikeste eesmärkide seadmist! Ta tunnistas, et nüüd peab ta harrastamisel oluliseks ka lõbu – protsess peab olema motiveeriv ja lõbus. Olulise tähelepanekuna tõi Kangert välja, et kõige olulisem väikeste laste spordipisikuga sütitamise eeskuju on lapsevanem.

Tema lähenemine haakub ka riikliku spordipoliitika suunaga, mille kohaselt on liikumisel oluline roll nii tervise, hariduse kui ka sotsiaalse sidususe kujundamisel.

Üks päeva keskseid teemasid oli andmepõhine juhtimine – kuidas koguda, analüüsida ja kasutada andmeid, et teha paremaid otsuseid spordiorganisatsioonides.

Henek Tomson rõhutas oma esinemises, et andmed ei ole eesmärk omaette, vaid tööriist, mis aitab mõista osalejate vajadusi, hinnata tegevuste mõju ja suunata ressursse targemalt.

Tehisintellekti teemal käsitleti nii võimalusi kui ka piiranguid. AI koolitaja Kristiina Tuisk tõi esile, et AI saab aidata automatiseerida rutiinseid tegevusi, toetada strateegilist planeerimist ja luua uusi teenuseid ja kasutajakogemusi.

Samas rõhutati vajadust kriitilise mõtlemise järele – tehnoloogia ei asenda inimest, vaid täiendab teda. AI kasutamisel tuleb arvestada ka eetiliste ja õiguslike aspektidega.

Kogukond kui liikumise käivitaja

Pärastlõunane osa keskendus kogukonnale ja mõjule. Näitena toodi esile nn „sörkide“ fenomen, kus lihtsad ja avatud liikumisalgatused toovad inimesed kokku ilma formaalse struktuurita. Nii Andres Reimand (Kopli sörk) kui Johanna-Liis Leier (Haapsalu sörk) tõdesid selliste algatuste puhul, et liikumine ei pea olema keeruline ega kallis ning kõige olulisem on sotsiaalne kuuluvus ja järjepidevus. Arvati ka, et kogukond loob motivatsiooni rohkem kui individuaalne eesmärk.

Oluline roll on siin ka liikumisharrastuse treeneril, kes ei ole ainult juhendaja, vaid ka kogukonna käivitaja ja hoidja.

Juhtimise plokis keskenduti sellele, kuidas luua tugevat organisatsioonikultuuri spordiklubides. Toodi välja, et edu ei sõltu ainult tulemustest, vaid ka väärtustest, juhtimisstiilist ja inimeste kaasamisest. Nelli Pormeister kinnitas, et koos sünnib mõju siis, kui on ühine alus.  „Kui strateegia on see mida me tahame teha, siis kultuur on see kuidas me päriselt käitume“ ütles Nelli Pormeister.

Tugev kultuur annab kiiremad otsused (vähem kooskõlastamist, rohkem usaldamist), parema koostöö (aus ja toimiv infoliikumine), võimekust muutusteks (inimesed teavad “kuidas meil asju tehakse“) ning motivatsiooni (inimesed saavad aru, mille nimel tegutsetakse).

Praktiline juhtumiuuring Läänemaa jalgpalliklubist näitas, et edu aluseks on järjepidev töö, selge visioon ja kogukonna kaasamine. „Klubi edukus ei sõltu ainult tulemustest, vaid sportlase ja tema pere kogemusest“, ütles Triin Vellemäe.

Päeva lõpetas paneelarutelu, kus otsiti vastust küsimusele: kuidas kasvatada liikumisharrastust koostöös kogukonnaga?

Ühiselt jõuti järeldusele, et võtmetegurid on:

• haridusasutuste ja spordisüsteemi tihedam koostöö
• kohalike omavalitsuste aktiivne roll
• treenerite ja eestvedajate võrgustik
• kogukonna vajaduste kuulamine

Paneelis osalesid:

• Eveli Hansi – haridusasutuste liikumisprojektide eestvedaja  ja koolisport, haridusasutuste tervisedendaja
• Renna Nelis – kogukonna treener
• Anneli Haabu – kohaliku omavalitsuse esindaja, Haapsalu aselinnapea 
• Ülle Lass – Spordiliit Läänela tegevjuht

Konverentsi läbivaks sõnumiks jäi, et liikumine ei ole ainult sport, vaid ühiskondlik väärtus, mis mõjutab tervist, heaolu ja kogukonna sidusust.

Eestis on liikumisaktiivsuse tõstmine seatud strateegiliseks eesmärgiks ning sellised konverentsid aitavad tuua kokku inimesed ja ideed, mis seda eesmärki ellu viivad.

Läänemaa liikumiskonverents kinnitas, et tulevikku kujundab koostöö eri tasandite vahel, andmetel põhinev otsustamine, tehnoloogia teadlik kasutamine ning kogukonna tugev kaasamine.