13. aprillil külastasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna esindajad Läänemaad, et kohtuda kohalike spordivaldkonna eestvedajatega ning arutada ühiselt nii tänaseid väljakutseid kui tulevikuvõimalusi. Kohtumine tõi ühe laua taha maakonna spordiliidu, omavalitsuste ja teiste partnerite esindajad.
Kohtumise keskne sõnum oli selge – inimeste liikumisaktiivsuse tõstmine on lähiaastate üks olulisemaid eesmärke. Riigi ootustes on järjest suurem roll just maakonna tasandi koostööl, kus spordiliit tegutseb valdkonna ühendaja ja arendajana.
„Liikumisharrastuse edendamine ei ole ainult spordivaldkonna küsimus, vaid laiem ühiskondlik eesmärk,“ kõlas aruteludes läbiv mõte.
Läänemaa arengud annavad põhjust optimismiks
Arutelus toodi esile, et ka Läänemaal on viimastel aastatel liikumisharrastuse näitajad kasvanud ning inimeste kaasatus suurenenud. Samas rõhutati, et edasiseks arenguks on oluline tugevam koostöö omavalitsustega, selgemad kokkulepped ning parem andmepõhine juhtimine.
Maakonna spordiliidu rolli nähakse üha enam kui „liikumise vedurit“, kes aitab tuua erinevad osapooled ühise eesmärgi nimel tegutsema.
Noorte liikumine vajab järjepidevat tähelepanu
Olulise teemana kerkis esile laste ja noorte liikumisaktiivsus. Arutati nii koolispordi korraldust kui ka „Sport Koolis“ programmi, milles Läänemaal osaleb hetkel kaks kooli.
Osalejad leidsid, et noorte liikumisharjumuste kujundamine peab algama varakult ning olema järjepidev kogu haridustee vältel. Samuti vajab tähelepanu ujumise algõpetuse kättesaadavus ja korraldus.
Investeeringud peavad tooma inimesed liikuma
Kohtumisel peatuti ka tervisespordikeskuste arendamisel. Läänemaal on oluline roll Palivere tervisespordikeskusel, kuhu on tehtud märkimisväärseid investeeringuid.
Edasi vaadates soovib riik siduda toetused veelgi selgemalt tulemusega – kui palju inimesed tegelikult liikuma jõuavad. See tähendab, et iga investeering peab looma reaalset väärtust kogukonnale.
Pilk tulevikku: suuremad plaanid aastateks 2028+
Kultuuriministeerium tutvustas ka pikemat strateegilist vaadet, kus spordivaldkond on osa laiemast eesmärgist parandada inimeste elukvaliteeti ja tugevdada ühiskonna sidusust. Fookuses on laste liikumine, kohaliku tasandi võimestamine ning sporditaristu kaasajastamine.
Olulisemate suundadena toodi välja treeneri rolli väärtustamine ja töötasu, rõhk regionaalse tasandi tegevusele ning riiklikult tähtsate spordiobjektide fondi arendamine. Liikumisharrastuse valdkonnas rõhutati, et on plaan muuta Kultuurkapitali rahastus liikumisprojektide põhiseks.
Maakonna spordiliit kui liikumise vedur
Kultuuriministeerium näeb koostöölepingu alusel, et maakonna spordiliit panustab liikumisaktiivsuse tõusu läbi koolitus- ja kommunikatsioonialaste- ning liikumisharrastuste tegevuste.
Kultuuriministeeriumi ootus on, et maakonna spordiliit keskendub oma tegevustes kogu maakonna aktiivsele kaasamisele ja kõikidele sihtrühmadele.
Kohalikud ootused riigile
Arutelu lõpus tõid Läänemaa esindajad välja mitmed olulised küsimused ja vajadused. Näiteks räägiti treenerite järelkasvust, väiksemate omavalitsuste võimalustest ning spordiobjektide uuendamisest. Eraldi toodi esile ka Haapsalu staadioni arendamise vajadus ning spordihoonete energiatõhusus.
Kohtumine kinnitas, et Läänemaal on olemas tugev tahe ja potentsiaal spordivaldkonna arendamiseks. Edu võti peitub koostöös – nii kohalike tegijate vahel kui ka riigiga.
Läänemaa oli esimene maakond Kultuuriministeeriumi 2026. aasta maakondade külastamise plaanist.
