Põhikiri

LÄÄNE MAAKONNA SPORDILIIT LÄÄNELA
p õ h i k i r i

 Mittetulundusühingu LÄÄNE MAAKONNA SPORDILIIT LÄÄNELA muudetud põhikiri on kinnitatud 13. mail 2026. a. üldkogu otsusega.

I ÜLDSÄTTED

1. Lääne Maakonna Spordiliit Läänela (lühinimetus Läänemaa Spordiliit) on avalikes huvides mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud spordi harrastamisele ja selleks tingimuste loomisele.
2. Läänemaa Spordiliit (edaspidi liit) ühendab Eesti Vabariigis tegutsevaid spordiklubisid ja ühendusi ühiste eesmärkide elluviimiseks ning vabatahtliku spordiliikumise koordineerimiseks.
3. Liit on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil.
4. Liit lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, Olümpiahartast, Maailma Antidopingu Koodeksist, Eesti Dopinguvastastest reeglitest, Euroopa Spordi Hartast, Eesti Spordi Hartast, Eesti Spordieetika reeglitest, teistest spordis kohalduvatest reeglitest ning käesolevast põhikirjast.
5. Liit tagab, et liikmed (sh nende liikmed, võistkonnad, ametnikud, mängijad ning teised klubide ja võistkondadega seotud isikud) kohustuvad oma põhikirjade, registreerimisprotseduuride, litsentside ja muude kirjalike dokumentide kaudu täitma samu, põhikirjas nimetatud, kohustusi ja põhimõtteid.
6. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tulu  või vara liikmete vahel ei jaotata, rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.
7. Liidul on oma sümbolid ja atribuutika ning tal on nende valdamise, kasutamise ja käsutamise ainuõigus.
8.     Liidu asukohaks on Haapsalu, Lihula mnt 10. Liit on asutatud 20.03.1990.a. ning on 1.08.1928.a. loodud Spordiselts Läänela õigusjärglane.

II EESMÄRK JA TEGEVUS

9. Liidu tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa spordi ja tervislike eluviiside arenguks vajalike tingimuste loomisele, edendades liidu tegevust liikmete  huvidest lähtudes, heade sporditavade ja traditsioonide ning spordiliikumise põhimõtteid arvestades.
10. Eesmärkide täitmiseks liit:

1)     esindab ja kaitseb oma liikmete huve ning õigusi riigiasutustes ja teistes organisatsioonides;
2)     toetab ja autasustab sportlasi, sporditöötajaid ja -aktiviste ning teeb ettepanekuid autasustamiseks asjaomastele asutustele ja isikutele;
3)     annab välja stipendiume vastavalt kehtivatele tingimustele ja korrale;
4)     arendab koostööd teiste spordiorganisatsioonide riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, äri- ning muude ühingute ja üksikisikutega;
5)      võib teha kõiki toiminguid, mis on vajalikud tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Vahendid selleks saadakse liikmemaksudest majandustegevusest, Eesti Vabariigi ja teiste riikide juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest , kingitustest, päranditest ja nende realiseerimest saadud rahalistest vahenditest, heategevuslikest loteriidest, korjandustest, tasuliste spordiürituste korraldamisest.

III LIIKMED 

11. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud, mittetulundusühingutena tegutsevad spordiklubid, -seltsid ja – ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordse sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.
12. Liidu liikmeks astumiseks esitab sooviavaldaja kirjaliku avalduse, milles kinnitab, et ta: järgib liidu põhikirja, juhendeid, direktiive, otsuseid ning täidab Eesti Vabariigi seaduseid ja teisi õigusaktide, Olümpiahartat, Maailma Antidopingu Koodeksist, Eesti dopinguvastaseid reegleid, Euroopa Spordi Hartat, Eesti Spordi Hartat, Eesti Spordieetika reegleid, ausa mängu (Fair Play) põhimõtteid ja teisi spordis laiemalt kohalduvaid reegleid ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastuvõetud otsuseid.
13. Liikmeks astuja nõustub, et spordireeglite alusel määratavad sanktsioonid ei ole vaidlustavad riiklikus kohtus ja loobub oma õigusest pöörduda sanktsiooni vaidlustamiseks või muu spordireeglitega seonduva vaidluse lahendamiseks riiklikusse kohtusse ja annab oma nõusoleku spordireeglite rikkumisest tekkinud vaidluste lahendamiseks rikutud reeglites sätestatud vaidluste lahendamise korras Eesti Spordikohtus või spordireeglites sätestatud muus pädevas distsiplinaarorganis, tunnustades nimetatud distsiplinaarorganite jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu.
14. Liikmeks astuja tunnustab kõikides spordialastes vaidlustes mis on seotud või tekivad seoses spordiala siseste või spordiüleste spordieetika reeglitega (sh Eesti Spordieetika reeglid e ESER), liidu põhikirjas või muudes liidu dokumentides, või nendes viidatud dokumentides sätestatud eetiliste kohustuste täitmisega, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) uurimis- ja menetluspädevust ning allutab ennast asja lahendamisele spordireeglites (sh Eesti Spordieetika reeglites) sätestatud distsiplinaarorganites vastavate menetlusreeglite alusel, tunnustades distsiplinaarorganite jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu.
15. Liidu liikmel on õigus:

1) osa võtta liidu üldkoosolekust;
2) valida ja olla valitud liidu juhatuse liikmeks;
3) esitada arupärimisi ja ettepanekuid ning saada teavet liidu tegevuse tulemuste kohta;
4) kutsuda tagasi oma esindajad liidu valitavatest organitest ja liidust  välja astuda;
5) kasutada liidu sümboleid ja atribuutikat.

16. Liidu  liige on kohustatud:

1) tagama oma põhikirja vastavuse EOK ja Liidu põhikirjas viidatud õigusaktidele ja spordiregulatsioonidele ning tegema vastavate reeglite täitmise kohustuslikuks oma liikmetele;
2) järgima liidu põhikirja, juhendeid, direktiive, otsuseid ning täitma Eesti Vabariigi seaduseid ja teisi õigusaktide, Olümpiahartat, Maailma Antidopingu Koodeksist, Eesti Dopinguvastaseid reegleid, Euroopa Spordi Hartat, Eesti Spordi Hartat, Eesti Spordieetika reegleid, ausa mängu (Fair Play) põhimõtteid ning teisi spordialal või spordis laiemalt kohalduvaid reegleid ja nende alusel ning nendega kooskõlas vastuvõetud otsuseid;
3) järgima spordireeglite alusel määratavate sanktsioonide vaidlustamisel ja spordireeglite rikkumisest tekkinud vaidluste lahendamiseks rikutud reeglites sätestatud vaidluste lahendamise korda Eesti Spordikohtus või spordireeglites sätestatud muus pädevas distsiplinaarorganis, tunnustades nimetatud distsiplinaarorganite jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu;
4) tunnustama kõikides spordialastes vaidlustes mis on seotud või tekivad seoses spordiala siseste või spordiüleste spordieetika reeglitega (sh Eesti Spordieetika reeglid e ESER), liidu põhikirjas või muudes liidu dokumentides, või nendes viidatud dokumentides sätestatud eetiliste kohustuste täitmisega, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) uurimis- ja menetluspädevust ning allutama ennast asja lahendamisele spordireeglites (sh Eesti Spordieetika reeglites) sätestatud distsiplinaarorganites vastavate menetlusreeglite alusel, tunnustades distsiplinaarorganite jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu;
5) tegema allumise rahvusvahelistele ja siseriiklikele spordiregulatsioonidele (sh Eesti Spordieetika reeglitele) ja distsiplinaarorganite menetlusele kohustuslikuks tema korraldatud üritustel, võistlustel või muudes tegevustes osalejatele, samuti oma liikmetele;
6) osalema liidu tegevuses;
7) täitma liidu  põhikirjast tulenevaid kohustusi ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
8) tasuma liidu poolt kehtestatud sisseastumis- ja liikmemaksu ning sihtotstarbelisi makseid;
9) hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärgi ja põhimõtete eest;
10) oma esindajate kaudu osalema korraliste ja erakorraliste üldkogude ning liidu valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös.

17. Liidu liikmeks vastuvõtmise ja liidust väljaastumise otsustab juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel. Kui juhatus keeldub taotlejat liidu liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
18. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui liige ei täida või rikub Liidu põhikirja või selles viidatud õigusaktide või spordis kohalduvate reeglite sätteid või nende alusel vastuvõetud otsuseid.
19. Liikmelisust liidus  ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Liikme liidust välja astumisel, juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus liidus lõpeb.
20. Liidu ümberkujundamisel säilib juriidilisest isikust liikmele liikmelisus liidus  seaduses sätestatud viisil.
21. Põhikirjasätete eiramisel või olulisel määral liidu maine kahjustamisel  arvatakse liige juhatuse otsusega liidust välja. Liidust väljaarvatud liikmele tuleb tema väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Juhatuse otsusega välja arvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsustamist üldkogu poolt.
22. Liikmelisuse lõppemisel, liikmeks astumise ja  liikmemaksu ei tagastata. Kui liikmelisus lõppeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest.
23. Juriidilisest isikust liikme ümberkujunemise, ühinemise, jagunemise või lõpetamise korral viivitamatult informeerima sekretariaati taasesitatavas vormis.
24. Kõik liidu organite ja juhtimisorganite liikmed kohustuvad järgima oma tegevuses põhikirja, juhendeid, direktiive, otsuseid ning täitma Eesti Vabariigi seaduseid ja teisi õigusaktide, Olümpiahartat, Maailma Antidopingu Koodeksist, Eesti Dopinguvastaseid reegleid, Euroopa Spordi Hartat, Eesti Spordi Hartat, Eesti Spordieetika reegleid, ausa mängu (Fair Play) põhimõtteid ja teisi spordis laiemalt kohalduvaid reegleid ning nende alusel ja nendega kooskõlas vastuvõetud otsuseid.

IV ÜLDKOGU 

25. Liidu juhtorganid on üldkogu ja juhatus. Liidu palgaliseks täitevkorraldavaks tööorganiks on sekretariaat, kes oma igapäevase praktilise tegevusega viib ellu üldkogu ja juhatuse otsuseid. Sekretariaadi tegevust juhib peasekretär.
26. Liidu kõrgeim organ on liidu liikmete üldkoosolek, mida nimetatakse üldkoguks, kus iga liidu liige on esindatud 1 (ühe) esindajaga.
27. Üldkogu kutsub kokku juhatus üks kord aastas majandusaasta lõppemisele järgneva poolaasta jooksul ning sellest peab teatama 7 päeva ette. Kutsel näidatakse üldkogu toimumise aeg, koht ja päevakord.
28. Üldkogu pädevusse kuulub:

1) põhikirja vastuvõtmine, muutmine ning täiendamine;
2) liidu eesmärkide ümberkujundamine või uute eesmärkide seadmine;
3) liidu  ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsustamine;
4) juhatuse liikmete arvu ja liikmete määramine ning nende tagasikutsumine;
5) liidu  sisseastumismaksu, liikmemaksu ja sihtotstarbeliste maksete suuruse ja nende tasumise korra kehtestamine;
6) liidu arengukava ja tegevussuundade kinnitamine;
7) majandusaasta aruande kinnitamine;
8) juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;
9) presidendi ja juhatuse liikmete valimine.

29. Lihtkirjaliku volikirja alusel võib volitatu üldkogul esindada vaid ühte liiget.
30. Üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole liidu liikmetest. Kui üldkogu ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkogu sama päevakorraga. Uus üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt kolm liiget.
31. Igal liidu liikmel on üks hääl. Liige ei saa osaleda hääletamisel kui on tegemist huvide konfliktiga vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.
32. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevaist liidu liikmetest või nende esindajatest. Liidu põhikirja muutmise ning liidu ühinemise, jagunemise või lõpetamise otsus on vastu võetud kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkogul osalenud liikmetest. Üldkogu otsus loetakse  vastuvõetuks ilma koosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu  liikmed. Liidu tegevuse eesmärkide ümberkujundamisel või uute eesmärkide seadmisel on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
33. President valitakse teistest juhatuse liikmetest eraldi;
34. Üldkogu otsuseid võib vaidlustada liidu asukohajärgses kohtus kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

V JUHATUS 

35. Liitu juhib juhatus, mis valitakse neljaks aastaks ja koosneb viiest kuni üheksast liikmest.
36. Juhatus peab informeerima liidu liikmeid raamatupidamise aastaaruande esitamisel liidu majanduslikust olukorrast
37. Juhatuse liikmete õigused, kohustused ja nende töö eest tasustamine määratakse täpsemalt nendega sõlmitavas lepingus. Lepingu sõlmib, muudab ja lõpetab üldkogu
38. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled selle liikmed. Juhatuse otsuste vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalevate juhatuse liikmete lihthäälteenamus. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
39. Liitu esindavad kõigis õigustoimingutes president või peasekretär ainuisikuliselt või teised juhatuse liikmed ühiselt.
40. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

1) üldkogu ettevalmistamine ja selle otsuste elluviimine;
2) liikmete vastuvõtmise ja väljaastumise otsustamine;
3) eelarve kinnitamine;
4) sümbolite ja atribuutika kinnitamine;
5) kalenderplaani kinnitamine;
6) sekretariaadi ning töötasustamise põhimõtete kinnitamine;
7) stipendiumide määramine;
8) liidu autasustamise süsteemi kinnitamine;
9) majandusaasta aruande heakskiitmine ning esitamine üldkogule kinnitamiseks;
10) Peasekretäriga sõlmib töölepingu, ametijuhendi ja varalise vastutuse lepingu juhatuse nimel spordiliidu president.

41. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.
42. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

VI VAIDLUSTE LAHENDAMINE JA VAHEKOHTU KOKKULEPE

43. Ainupädevus lahendada Eesti siseseid spordi või spordieetika vaidlusi (nt spordireeglite alusel määratavate sanktsioonide vaidlustamise ja spordireeglite rikkumisest tekkinud vaidlused), kus vaidluse üheks pooleks on liit, liidu ametnik või töötaja või liidu liige (edaspidi – põhikirja adressaat), on rikutud reeglites sätestatud vaidluste lahendamise organ, milleks on Eesti Spordikohus või spordireeglites sätestatud muu pädev distsiplinaarorgan või vahekohtus (sh liidu vahekohus, CAS). Liidu põhikirjas nimetatud isikud ja organid tunnustavad nimetatud distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustuvad neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu. Vaidlust lahendava organi (liidu sisene või väline distsiplinaarorgan, Eesti Spordikohus ja CAS) menetlus toimub vastavalt organi menetlusreeglitele.
44. Liidu põhikirja adressaat tunnustab spordivaidlustes, mis on seotud või tekivad seoses spordiala siseste või spordiüleste spordieetika reeglitega (sh Eesti Spordieetika reeglid), liidu põhikirjas või muudes liidu dokumentides, või nendes viidatud dokumentides sätestatud eetiliste kohustuste täitmisega, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) uurimis- ja menetluspädevust ning allutama ennast asja lahendamisele spordireeglites (sh Eesti Spordieetika reeglites) sätestatud distsiplinaarorganites ja spordivahekohtus (Eesti Spordikohtus ja CAS-is) vastavate menetlusreeglite alusel, tunnustades distsiplinaarorganite ja vahekohtute jõustunud otsuseid lõplikuna ja kohustudes neid tingimusteta täitma ning riiklikusse kohtusse ei pöördu.
45. Juhul, kui kohalduvate reeglite kohaselt on liidu põhikirja adressaadil õigus kaevata siseriikliku vahekohtu otsus edasi CAS-i, kuulub vastava vaidluse lõpliku lahendamise ainupädevus CAS-ile ja riiklikel kohtutel ei ole pädevust neid vaidluseid lahendada. CAS-i menetlus toimub vastavalt CAS-i menetlusreeglitele.

VII LIIDU VAHENDID JA VARA

46. Liit omab rahalisi vahendeid ja vara, mis on vajalikud liidu tegevuseks ning mis moodustuvad:

1)     sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2)     füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3)     riiklikest ja omavalitsuste toetustest;
4)     liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest ning muudest laekumistest;

47. Liidu majandusaasta algab 01.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril.
48. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse õigusaktidega sätestatud korras, samuti esitab statistilisi aruandeid.

VII  LÕPPSÄTTED 

49. Liidu juriidilise staatuse muutmine pole lubatud.
50. Liidu  lõpetamine (likvideerimine), ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed.
51. Liidu likvideerimisel kuulub allesjäänud vara üleandmisele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalikõiguslikule juriidilisele isikule.
52. Liidu teated avaldatakse spordiliidu kodulehel, ajakirjanduses ja e-postiga.