Vormsil vaadati aastasse 2035: Läänemaa liikumise tulevik sünnib koostöös

17. augustil Vormsil toimunud liikumisseminar „Ideest mõjuni – Liikuv Läänemaa 2035 ja PEEK-projekti õppetunnid“ tõi kokku omavalitsuste, spordivaldkonna, arendusorganisatsioonide ja liikumise edendajad. Päeva jooksul vaadati tagasi tehtule, kuid veel rohkem tulevikku: milline võiks olla Läänemaa liikumiskeskkond aastal 2035 ja mida tuleb selleks teha juba praegu?

Seminar algas juba Rohuküla–Sviby praamil, kus päeva juht Alo Lõoke palus osalejatel mõelda tulevikule. Milline võiks olla läänlane aastal 2035? Mille eest võiksime Läänemaale aitäh öelda? Millised tänased harjumused tuleks seljataha jätta ja mida on igaüks ise valmis tuleviku nimel tegema?

Vastustest joonistus välja terve, aktiivne, rõõmus, loodust hoidev ja oma kodukohast hooliv läänlane. Sooviti mitmekesiseid ja kättesaadavaid liikumisvõimalusi kogu elukaare jooksul, turvalist elukeskkonda ja tugevat kogukonda. Seljataha taheti jätta killustatus, vähene koostöö, mugavus ja mõtteviis „alati on nii tehtud“.

Kõige olulisem oli küsimus: mida olen mina ise valmis selleks tegema? Vastustes kordusid koostöö, kogukonna kaasamine, tervisliku eluviisi eeskujuks olemine, laste ja noorte liikumisvõimaluste toetamine ning valmisolek ise ideid ellu viia.

Projekt ei alanud rahataotlusest

Lääne Maakonna Spordiliit Läänela tegevjuht ja PEEK-projekti juht Ülle Lass vaatas ettekandes tagasi projekti sünnile ja sellele, mida mitmeaastane koostöö Läänemaale õpetas.

Üks olulisemaid järeldusi oli lihtne: projekt ei alanud taotlusest, vaid ühisest probleemipüstitusest. Spordivaldkonna ümarlaud toimus juba 2022. aastal ning positiivne rahastusotsus jõudis kätte 2024. aasta alguses. Enne rahastusmeedet peab olema ühine arusaam sellest, mida maakonnas päriselt muuta tahetakse.

Probleem ei olnud ainult selles, et inimesed liiguvad liiga vähe. Küsimus oli ka selles, kuidas taristu, inimesed ja organisatsioonid omavahel kokku töötavad. Projekti alguses iseloomustasid koostööd killustatus, vähene nähtavus ja nõrk koostoime.

PEEK-projekti kogumaksumus oli üle 1,3 miljoni euro, millest suurim investeering – enam kui miljon eurot – läks Vormsi spordihoonesse. Projekti eesmärk ei olnud siiski üksnes hoone ehitamine. Kõrvuti füüsilise taristuga panustati inimeste võimekusse, koolitustesse ja ühisesse nähtavusse.

Lass kirjeldas projekti kolme paralleelse rajana: taristu, võimekus ja nähtavus. Vormsi spordihoone ja olemasoleva taristu parem kasutamine moodustasid ühe osa, konverentsid, seminarid ja 13 koolitust teise ning Liikuv Läänemaa bränd koos turundusstrateegia ja tööriistadega kolmanda.

Spordihoone väärtust ei mõõdeta ainult ruutmeetrites

Vormsi vallavalitsuse kommunikatsiooni- ja kriisivalmiduse spetsialist Kaisa Valm tõi arutellu väikesaare vaate. Vormsil tähendab liikumine midagi enamat kui sport – see on ka kogukonna toimimise viis.

Valmi ettekandest jäi kõlama mõte, et taristust üksi ei piisa. Sama oluline on inimene, kes tegevuse käivitab ja teised kaasa kutsub.

Uus spordihoone loob võimaluse aastaringseks liikumiseks ja regulaarsemaks treenimiseks, kuid annab ka põhjuse rohkem kohtuda ja koos tegutseda. Lisaks näitab investeering väikesaare elanikele, et nende elukeskkonda väärtustatakse.

„Vormsi spordihoone mõju ei hakka mõõtma ainult ruutmeetrites, kasutustundides või eurodes,“ võttis esitlus mõtte kokku. Tegelik mõju avaldub selles, kui palju inimesi seal liigub, kohtub ja koos tegutseb.

Millest kirjutaks Lääne Elu aastal 2035?

Pärast ettekandeid ja spordihoone külastust liikus seminar tulevikku. Töörühmad said ülesande kujundada 2035. aasta Lääne Elu erinumber ning panna ajalehte uudised, mida nad tahaksid üheksa aasta pärast päriselt lugeda.

Tulevikulehtedes kuulutati Läänemaa Eesti kõige liikumakutsuvamaks maakonnaks ning nähti olukorda, kus omavalitsused ei tegutse enam eraldi, vaid maakonna spordi- ja liikumisvaldkonda juhitakse koostöös. Ajalehtede lehekülgedelt vaatasid vastu liikuvad lapsed, aktiivsed vanemaealised, paremini kasutatud spordirajatised, tugevamad klubid ja kogukonnad ning liikumine kui loomulik osa igapäevaelust.

Mõned tulevikunägemused olid julged ja humoorikad, kuid nende taga peitusid konkreetsed küsimused: kes vastutab, kuidas tehakse koostööd, kuidas jõuab liikumine lasteni, kuidas kasutatakse olemasolevat taristut ning kuidas vältida olukorda, kus head algatused lõpevad koos projektirahaga.

Projekt võib anda tempo, süsteem peab andma kestvuse

PEEK-projekti üks olulisemaid tulemusi on olnud ühise keele tekkimine. „Sport“ on laienenud liikumise, tervise, kogukonna ja elukvaliteedi teemaks. Liikuv Läänemaa on loonud ühise nähtavuse ning koolitused ja seminarid toonud eri rollides inimesed samasse arenguruumi.

Kõik pole siiski valmis. Koostöö kohalike omavalitsustega on paranenud, kuid elanike liikumisaktiivsuse muutust ei ole veel võimalik kindlalt tõendada ning spordiklubide kaasatus on jäänud oodatust passiivsemaks.

Seetõttu ei saa järgmine samm olla lihtsalt uus projekt. Läänela roll võiks olla maakondlikult ühendav ja arendav, omavalitsused peaksid kokku leppima ühistes prioriteetides ning klubid tooma lauale vajadused ja aitama tegevusi ellu viia. Haridus- ja tervisevaldkond annavad liikumisele laiema mõõtme. Kõike peaks toetama püsiv koostöörütm: ühine tegevuskava, regulaarsed kohtumised, mõõdikud ja nähtav kommunikatsioon.

„PEEK spordiprojekt“, nagu me seda nimetasime, sai läbi. Üks projekt lõpeb. Koostöö ei tohiks lõppeda. Küsimus ei ole enam ainult selles, millist projekti järgmisena taotleda, vaid millist maakondlikku liikumissüsteemi Läänemaa ühiselt käigus hoiab.

Praamil hommikul kirja pandud soovid ja pärastlõunal loodud 2035. aasta ajalehed näitasid, et siht on ühine: terve ja liikuv inimene, tugev kogukond, paremini kasutatud võimalused ning koostöö, mis ei sõltu ühest projektist või üksikust eestvedajast.

PEEK-projekti suurim väärtus ei pruugigi seega olla üks rajatis või sündmus. Suurim väärtus võib olla teadmine, et maakondlik liikumisvaldkond suudab tegutseda ühe süsteemina.

Projekt sai teoks meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ (PEEK) projekti „Läänemaa spordiobjektide võrgustiku ja liikumisharrastuse organisatsiooni terviklik väljaarendamine“ toel. Selle abil anti aastatel 2024–2026 oma parim, et läänlased terviseteadlikult liikuma lükata. Projekti raames toimusid konverentsid, seminarid, koolitused ja liikumisfestivalid Läänemaa kolmes kohalikus omavalitsuses. Projekti kaasrahastas Euroopa Liit. Omafinantseeringu osa täitsid Läänemaa omavalitsused ja spordiliit Läänela.

Kõik  PEEK projektiga seotud materjalid leiab SIIT!