Kullamaa jooksud
RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu
KULLAMAA – KA JOOKSUVÕISTLUS VÕIB KUULUDA RAHVAPÄRANDI HULKA
Kullamaa Jüriöö jooks ja Maijooks on ilmselt Eesti ühed kõige pikema traditsiooniga rahvaspordiüritused, millele on raske midagi vastu panna. Neist Jüriöö jooks on Eesti ainsa rahvaspordiüritusena kantud rahvakultuuri pärandi nimistusse.
Legendaarne tõrvikujooks
Jüriöö jooksu kutsus 1968. aastal ellu Kullamaa keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Vello Sirelpuu. Siis anti uhke tõrvikujooksu start Koluvere lossi lähistelt ja lõpetati Kullamaa Rohumäel. Raja pikkus oli 3,8 kilomeetrit ja jooksus oli 10 etappi, mida läbisid neli naist ja kuus meest.
2010 aastal, kui jooks oli juba 42 korda toimunud, pidi kool rada muutma. Pikaaegne Kullamaa keskkooli direktor Mai Jõevee meenutab: „Maanteeamet ei andnud meile enam luba joosta Risti-Virtsu maanteel.“
Nagu ikka, oli selleski halvas midagi head. Rada muudeti lühemaks ja toodi rahva silme alla. Nüüd on nii raja algus kui ka lõpp Rohumäel, etappe on vaid kaheksa, mis muutis võistkonna ka sooliselt võrdseks – neli naist ja neli meest. Tänaseks on etappide arvu veelgi vähendatud, nii et nüüd on võistkonnas kolm naist ja kolm meest.
Esimestel aastatel joosti põlevate tõrvikutega, kuid see oli ebamugav ja isegi ohtlik. Tõrva tilkus riietele ja nii mõnelgi kustus tuli ära. Siis otsustati joosta kustunud tõrvikuga. Kuna sellel ei tundunud olevat erilist mõtet, siis vahetati tõrvikud üldse teatepulga vastu välja. Põlevad tõrvikud kaunistavad nüüd jooksuraja lõppu Rohumäel.
Algusaastatel osalesid põhiliselt Kullamaa keskkooli võistkonnad, aga oma esinduse panid välja ka piirkonnas asuvad majandid – Kullamaa kolhoos, „Viisnurk” ja „Esimene Mai”.
1990ndatel hakati moodustama klasside võistkondi, palju täiskasvanute võistkondi panid välja külad. Raplamaalt tuli osalema Laukna rahvas, ka kooli vilistlased moodustasid oma võistkonnad. Rajarekord kuulub ajaga 9.36 Eesti Riigikaitse Akadeemia võistkonnale aastast 1996.
Tänaseks on Kullamaa Jüriöö jooksu peetud 54 korda. Kogu selle aja jooksul on vahele jäänud ainult üks aasta – 2020 aasta koroona pärast.
Suurim tunnustus saadi 2017. aastal, kui Kullamaa Jüriöö jooks kanti Eesti rahvakultuuri pärandi nimistusse.
„Nii kaua, kui elab meie küla ja nii kaua, kui elab meie kool, elab ka Kullamaa Jüriöö jooks,” ütleb Mai Jõevee.
Teine pika traditsiooniga jooks on 1987. aastal alguse saanud Maijooks, mille algatas tollane koolidirektor Armas Merevoo. Kui Jüriöö jooks on rohkem sprindi moodi, siis Maijooks on kestvusjooks, esialgne distantsi pikkus oli 16 km ja tähelepanuväärne on, et esimestel aastatel võtsid jooksudest osa kõik Kullamaa keskkooli lapsed, nooremad võistlesid kooli staadionil lühematel distantsidel. Praegu on põhidistants 10 kilomeetrit ja noorte võistlusmaad vastavalt vanusegrupile 250, 500 ja 750 meetrit.
„Parimatel aastatel on osalejaid olnud üle 150,“ ütleb Mai Jõevee. Ka viimased jooksud on toonud rajale kaugelt üle 100 jooksusõbra. Algusaastatel näitasid oma suurepärast jooksuvormi Aleksander Postolovi õpilased Haapsalust. Nüüd on osalejate ring laiem, nii et Kullamaa Maijooksul on osalenud näiteks ka Kopli kunstigümnaasiumi õpetajate ja õpilaste võistkonnad. Kõige edukamad on viimasel ajal olnud Lihula noored jooksjad.
Nii üht kui ka teist jooksu on läbi aastakümnete vedanud, enam-vähem õhinapõhiselt, kooli staažikad õpetajad Mai ja Peep Jõevee. Viimastel aastatel on korraldajate hulka lisandunud naabrid Ristilt – Lauri Tanner ja Lisli Pakk.
Ei saa jätta lisamata, et nii Jüriöö jooks kui ka Maijooks on alati olnud väga hästi korraldatud. Võistlustel on asjalik kommentaator, jooksupeod leiavad kajastamist ajalehes Lääne Elu. Jooksjaid ootab rikkalik auhinnalaud.
Peale rahvajooksude on Kullamaal aastatel 2000-2022 korraldatud 10 korda kooliolümpiamänge maakonna algklassiõpilastele. Ka sellel võistlusel on põhirõhk kergejõustikualadel.
