Esimesel võistluspäeval toimus paarismäng ehk doubles-event. Olari viskas 6 mänguga 1159 punkti ning pidas seda tulemust vägagi heaks alguseks võistlusel. Carli tulemus 927 punkti. Paarismängu arvestuses 39.koht 48 paari hulgas. Soome paarid said kaksikvõidu, muuseas oli üks võitjatest Olari klubikaaslane Tornados Helsinki’st, kellega paar nädalat tagasi saavutati Helsinki liigas 2.koht.
Teine ja kolmas võistluspäev mängiti võistkondlik arvestus ehk team-event ning kuna Eestil 4 poissi polnud meeskonna jaoks, siis mängiti koos Hispaanlastega lihtsalt enda 6 mängu ära üldarvestusse. Mõlemal Eesti poisil läksid nendel päevadel mängud palju paremini ning Carlilt 1151 ja Olarilt 1304, mis oli sellel päeval neljas tulemus. Meeskondlikus arvestuses võitsid samuti soomlased. Olari viimane mäng oli 298, kus ideaaltulemusest ehk 300 punktist jäi lahutama vaid 2 punkti. 11 strike’t ehk täislauda järjest ja siis viimasel viskel 8 kurikat. See tulemus jäigi selle võistluse suurimaks. Huvitav fakt on veel see, et 27 aasta jooksul on suutnud 300 punkti visata nendel võistlustel vaid 14 sportlast, kelle hulgas on 3 eestlast. 2010. aastal viskas eestlane Kert Truus 300 just finaalis, mida pole mitte keegi teine suutnud veel teha ja sai noorte Euroopa meistriks.
Neljas võistluspäev mängiti induviduaalarvestus ehk singles. Olari alustas päeva 14. kohalt üldkokkuvõttes, 24 pääses edasi Masters-final’isse, kuid viimane päev oli täis ebaõnne ning pinget. Viimase päeva tulemus Olarilt vaid 1097 punkti, mis langetas Olari 25. kohale üldkokkuvõttes. Finaalidest jäi lahutama vaid 34 punkti 18 mängu peale, mis tõesti jääb kripeldama. Olari kogu võistluse keskmine 197,8 punkti ning Carlil 167 punkti ja 85.koht 99 poisi hulgas. Individuaalarvestuse ja üldarvestuse võitis taanlane Markus Bergendorff, kes Masters-final’i finaalis pidi tunnistama rootslase Pontus Anderssoni paremust.
“Üldiselt võib siiski rahul olla kogu võistlusega, sest kogemus mis selle võistlusega kaasnes, on ülimalt positiivne. Tuleb olla 25.kohaga rahul, kuna nagu ka ütles Venemaa koondise treener mulle, siis sisuliselt ilma treenerita jõuda nii kaugele, on juba saavutus. Võrreldes teiste riikide ettevalmistusega tiitlivõistlusteks ja kõige muuga, tuleb tunnistada, et olen väga rahul 25.kohaga.”
Suur tänu toetajatele, Haapsalu Linnavalitsusele ja Hasartmängumaksu Nõukogule, kes võistlustele mineku võimalikuks muutsid
