Kui maal õppivate noorte julgus või võimalused on kesised, et sõita vahetusõpilaseks näiteks Uus-Meremaale, siis võib seda võimalusel teha koduvabariigi sees ning piirduda mõnesaja kilomeetrise distantsiga. Ühtepidi säilib turvatunne (nii õpilasel kui lapsevanemal) ja teisalt on keskkond siiski nii palju võõras, et päris koduselt end seal ei tunne, vähemalt esialgu mitte. Kohale saabudes oli näha mitmeid tuttavaid maadlejaid Haapsalust, mis tekitas kodusema tunde.
Päevakava nägi välja nagu spordikooli õpilastel ikka: 8.30 algavad tunnid, 10.20 on esimene treening. Lõuna ajal pikem söögipaus ja puhkus ühiselamus, seejärel tagasi kooli. Kasvueas noorsportlase arengu üks põhivajadusi on mitmekülgne ja külluslik toit ning puhkus. Õhtul kell 18.00 ajal toimus teine treening (pallimäng, ujumine või jõusaal). Ja niimoodi 5 päeva järjest.
Tähtis on, et noortel oleks eeskujud kellega nad sooviksid sarnandeda. Kui olümpiavõitja tuleb sulle näiteks kooli, vaatab sulle silma ja räägib oma elust ja õnnestumistest, siis on see mõjus. Samuti võib, maailmameistriga õlg-õla kõrval trenni lõhkuda, olla soov, mille täitumist noor sportlane ootab. Ka see kui sinuga tegeleb maailmameistri treener, kes on aastaid tagasi olnud samasugune ja samast kandist pärit noor kui sa ise, on auasi. Olgu seda siis kasvõi viis päeva.
