RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

URMET UUSORG – LÄÄNEMAA JOOKSULEGEND

Urmet Uusorg (sünd 27.09.1976 Nõval) on kahekümnekordne Eesti meister 200m, 400m ja 800 m distantsil ja mitme seni kehtiva Eesti rekordi omanik.

Peeter Kallase tulekuga muutus Nõval kõik

Juba Uusoru koolitee algus oli erandlik: „Nõva kooli 0. klassi läksin juba viieaastaselt, sest mu sünnipäev on 27. septembril.“

Tema esimene kehalise kasvatuse õpetaja oli Elve Hiie, aga kui Uusorg jõudis 1988. aastal kuuendasse klassi, tuli Nõva kooli kehalise kasvatuse õpetajaks Peeter Kallas.

Kallase tulekuga muutus kõik: „Koolivõimla sai uue näo. Meie joonisime pallimängualadele piirid. Õpetaja muretses uued korvid, nii et saime hakata korv- ja võrkpalli mängima,” meenutab Uusorg. Nõval tekkis ühte võimlatagusesse vanasse ruumist isegi jõusaal. Jõumasinad olid Haapsalu vanad, seal vahetati need uute vastu välja.

Ent Kallas ei parandanud ainult sportimise tingimusi, vaid muutis kehalise kasvatuse tunnid ka mitmekülgsemaks: „Ta tõi kehalise tundidesse palju võimlemiselemente, hästi palju sportvõimlemist. Kõige ägedam oli see, et ta tegi meiega kõike kaasa, näitas rööbaspuudel ja rõngastel kõik harjutused ette.”

Uue ilme sai ka staadion, sinna toodi uued keevitatud jalgpalliväravad. Korralikult  hoolitsema hakati 230 meetri pikkuse jooksuringi eest. Talvel sõitsid lapsed koos õpetajaga suusarajad sisse.

Uusorg ei saa üle ega ümber ka kodu toetusest: „Vanemate toetuseta ei oleks ma jooksnud ühtegi rekordit. Selle eest, mida saavutasin, olen võrdselt tänu võlgu vanematele ja  treenerile.”

Kahtlemata aitasid tema heale füüsilisele vormile kaasa suvine heinatöö ja loomade eest hoolitsemine. Urmeti isa oli jääger, kes korraldas jahiretki ka soomlastele. Isale abiks käies teenis tulevane jooksja oma esimesed Soome margad, mille eest ostis Tallinnas asuvast valuutapoest endale Puma jooksutossud. See oli suur asi: „Varem tegin trenni Põhjala tennistega ja kaaslased narrisid, et jooksen plärts ja plärts.”

Treener Kallas moodustas ka esimesed treeningugrupid, kus ta treenis Nõva lapsi juba väga sihipäraselt ja eesmärgistatult. Oma esimese Eesti noorte meistrivõistluste kulla võitis Uusorg 14aastasena Viljandis 800 m jooksus ajaga 2.14,9. See viis ta vabariigi paremikku. Järgmisel, 1991. aastal, parandas ta oma 800 meetri tulemuse juba 2.02,1 peale.

Murrangulised ajad

Pärast Nõva põhikooli lõpetamist jätkas Uusorg Haapsalu 1. keskkoolis, kuid treenis edasi Kallase kavade järgi. Põhiline harjutuspaik oli Paralepa mets, kus kujunesid välja kolme- ja viiekilomeetrised jooksuringid.

Pikka aega jooksis ta 800 meetrit ajaga 2.00,01 või 2.00,02, kuid lõpuks tuli see, mis tulema pidi. 1992. aastal jooksis 16aastane Haapsalu 1. keskkooli õpilane Pärnus ajaks 1.57,16. Sellega sai murtud suur ja väga oluline barjäär: „800 meetri meestel on kaks piiri. Esmalt tuleb ületada kahe minuti piir, siis aga 1.50 piir. See on väga tõsine psühholoogiline võitlus jooksja enda sees.” ütleb Uusorg 31 aastat hiljem.

1992. aastal võistles ja treenis Uusorg tihti koos Lihula poisi Gert Oosimiga. Mõlemad poisid kuulusid Eesti noortekoondisesse Valmieras toimunud Baltimaade meistrivõistlustel ja mõlemad olid seal hiilgavad. 16aastane Gert Oosim sai 400 meetri jooksus ajaks 49,4 ja 15aastane Urmet Uusorg 49,6.

Kui Oosimi karjäär jäi ühel hetkel pidama, siis Uusoru tormiline areng jätkus. 1993. aastal jooksis ta 800 meetrit juba 1.54,2ga. Ta  oli siis 17 aastane.

1994. aastal lõpetas Uusorg keskkooli ja astus Tallinna pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskonda. Järgmine, 1995. aasta, oli tema jaoks taas murranguline. Ta ületas 1.50 piiri ja jõudis juunioride tiitlivõistlustele.

Treener Kallas korraldas välilaagri USAs: „Rainer Nõlvak aitas meid palju, toetasid ka Läänemaa firma Filee Lihatööstus eesotsas Mati Kallemetsa ja firma Jungent Kait Liineviga. Elasime ühes Ameerika perekonnas,” meenutab Uusorg.

Koos 800 meetri ajaga paranes tal ka 400 meetri tulemus. 1995. aasta hooaja lõpuks sai ta kirja aja alla 49 sekundi – 48,91.

800 meetris alla 1.50 ja 400 meetris alla 49 sekundi jooksud olid rahvusvahelisest klassist tulemused. 1998. ja 1999. aastal võitis ta Euroopa karikavõistluste II liigas 800 meetris esikoha ja 1998. aasta Euroopa meistrivõistlustel jäi 29. kohale. 1997. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel lõpetas ta 10. kohaga.

1998. aastal jooksis ta kaks Eesti rekordit: 600 meetrit läbis ta Norras, Stanges ajaga 1.17,58. ja 1000 meetrit Floros 2.20,49. Mõlemad rekordid on seni ületamata.

Sel aastal sai ta oma parima aja ka 400 meetris, kui läbis Soomes Munamäki staadioniringi 47,08 sekundiga.

Elu võistlus Helsingis

Uusoru elu tähtsaim võistlus Helsingi Grand Prix toimus 1999. aasta juunis Helsingi olümpiastaadionil. Seal võitis ta kõikide suureks üllatuseks 800 m jooksu võimsa Eesti rekordiga 1.45,87 ja võttis sellega Raivo Mägi 1985. aastal joostud Eesti rekordi enda nimele.

„Kõik tänu puude lõhkumisele,“ kommenteerib Uusorg nüüd. „Lõhkusin enne võistlust kodus  küttepuid, minu vaim puhkas ja sain minna pingevabalt jooksma.”

Selle jooksuga tõusis ta maailma edetabelis kümnenda koha piirimaile ja täitis Sidney OM normatiivi.

Pärast Helsingi jooksu läks Uusorg starti Israelis toimuval GP võistlusel. Ka selles jooksus ei olnud Urmetile vastast: „Lisasin 200 meetri peal gaasi ja võitsin korraliku edumaaga,” võtab ta selle jooksu kokku.

Siis aga astus kuri saatus vahele: „Olime 2000. aasta kevadel Marokos laagris, kus sain endale külge mingi ohtlikult kavala viiruse. Eesti arstid ei saanud üldse aru, mis mul viga on.”

Lennukipilet Sidneysse oli ostetud, aga keha ei tulnud järele: „Nii ütlesimegi olümpiakoha üles.”

Lõppkokkuvõttes ta sellest paugust välja ei tulnudki. See andis sporditee lõpetamisele kõva tõuke. Ent üks vahva mälestus on Uusorul oma sporditeelt veel: „Erki Noole korraldatud Reval CUPil oodati Marko Metsalalt uut 1000 meetri jooksu Eesti siserekordit. Olin sinna „jäneseks” palgatud. Täpselt oli ette antud, kui kiiresti tuleb läbida 200 meetrit ja 400 meetrit ja nii edasi. Jooksin neid ringe sajandiku pealt. Pidin 600 meetri  järel rajalt ära tulema, kuid vaatasin, et minu taga polnud kedagi. Nool hüüdis, et jäägu ma rajale ja ma võitsin selle jooksu, kuigi see polnud korraldajate soov.“

Uusorg kahtlustab, et ajakirjanikud küpsetasid Metsala enne jooksu küsimustega ära. Ta ei pidanud vaimselt vastu: „Mina läksin lõdvalt jooksma, kuid põhijooksumehed ei jõudnudki mulle järele.”

Veel 2023. aastal toonitab Uusorg kindlalt, et kõik tema saavutused tulid koostöös treener Kallasega: „Ta oli minu esimene ja ainus treener. Pealegi, mul praktiliselt ei olnud vigastusi. Meie ajal ju mingeid füsioterapeute ei olnud. Kallas õppis ise massaaži ja tegi mulle vajalikku lihashooldust.” 

Saavutused

1995 – Euroopa juunioride meistrivõistlused, 800 meetri eeljooks

1997 – Euroopa U23 meistrivõistlused, 800 meetri jooks – 10. koht

1998 – Euroopa meistrivõistlused, 800 meetri jooks – 29. koht

1998 – Euroopa karikavõistlused II Liiga, 800 meetri jooks – 1. koht

1999 – Euroopa karikavõistlused II Liiga, 800 meetri jooks – 1. koht

1999 – Universiaad, 800 meetri jooks – 13. koht

¤ 20 kordne Eesti meister 200m, 400m ja 800 m distantsil 1996-2002, (neist 7 tiitlit sisemeistrivõistlustelt ja 4 teatejooksudes)

200 meetrit – 21.85

300 meetrit – 34,34

400 meetrit – 48,78 (sees)

400 meetrit – 47.08

600 meetrit – 1.17,58 (sees, Eesti rekord)

800 meetrit – 1.51,32 (sees)

800 meetrit – 1.45,87 (Eesti rekord)

1000 meetrit – 2.29,23 (sees)

1000 meetrit – 2.20,49 (Eesti rekord)