RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

TÕNIS SAHK – KAS LÄÄNEMAA AEGADE PARIM?

Tõnis Sahk (sünd 01.06.1983 Haapsalus) on tulemusega 7.99 Läänemaa parim ja Eesti kolmas kaugushüppaja läbi aegade Erki Noole 8.10 ja Tõnu Lepiku 8.09 järel. 

Suund seitsmele meetrile

Haapsalu 1. keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Robert Mintel suunas andeka poisi

trenni Railo Pauna juurde. Sahk on meenutanud, et juba siis hakati tasa ja targu seitsme meetri suunas liikuma.

Pärast keskkooli astus ta ajateenistusse ja on väga tänulik Helmut Raamatule, kes noore kergejõustiklase Tallinnas oma gruppi võttis, nii et ta sai isegi ajateenistuse ajal käia Kalevi staadionil ning spordihallis treeningutel.

Raamatu juhendamisel hüppas ta 2004. aastal tulemuseks 7.19, sellesse perioodi jäi ka lubatust tugevama taganttuulega hüpatud 7.24.

Ühel treeningul juhtus hallis viibima Andrei Nazarov. Sahk tundis, et vajab edasiliikumiseks uut lähenemist ja nii sai ta käed Nazaroviga löödud. „Algul oli Nazarov nõus minu treeninguid pealt vaatama. Esimese asjana soovitas ta mul selgeks õppida käärtehnika,“ meenutab Sahk.

Tippmargi sünd

Just Nazaroviga treenides jõudis ta 3. juunil 2008 Tallinn Meetingul Kadrioru staadionil oma tippmargini 7.99. Sellega tegi kaugushüppaja endale ilusa juubelikingi, sest kaks päeva varem oli ta saanud 25aastaseks.

„Kadrioru staadioni tribüün oli rahvast täis. See, kuidas kodupublik kaasa elas ja minu võitu ootas, tekitas väga erilise tunde.”

Kõige kiiremini arenes ta edasi 2005. ja 2006. aastal. Kui ta algul hoidis Eesti edetabelis 14. kohta tulemusega 7.14, siis juba aasta hiljem tõusis ta tulemusega 7.81 teiseks.

Lisaks Paunale, Raamatule ja Nazarovile on Sahk kogunud näpunäiteid ka teistelt treeneritelt. Eredaim mälestus on tal kuu aega koos treenimisest neljakordse maailmameistri ja olümpiavõitja Dwight Phillipsi ja tema treeneri Rana Reideriga.

Sahk on osalenud paljudel rahvusvahelistel võistlustel, nagu kergejõustiku Teemantliiga etapil Roomas, kus ta sai 6. koha, samuti IAAF-i kommertsvõistlustel, suveuniversiaadil Bangkokis, 3. IAAF-i sise-meetingul Stuttgartis: „Sellel võistlusel suutsin kaasa elama panna 6000 pealtvaatajat, see oli võimas elamus.”

Oma elu tähetunniks peab ta aga Euroopa meistrivõistlusi 2010. aastal Barcelonas, kuigi sealt tuli vaid 28 koht. Vahetult enne seda oli ta olnud pikal vigastuspausil: „Aga ikkagi, just tiitlivõistluste olustik ja melu on midagi erilist.”

Kõige alus on jooksmine

Sahk on meenutanud, et oli üsna kandilise tehnikaga. „Kahjuks ei olnud minu trumpkaart liigutuste lõtvus. Aga mida mul oli, see oli tahe! Mulle ei meeldinud joosta, aga Pauna grupis olid jooksjad ülekaalus ja ma pidin nendega kõik treeningud kaasa tegema.“ 

Ka Nazarovi  treeningutel tuli 1500meetriseid lõike joosta ja neid jooksis ta koos Indrek Turiga. kes oli 10võistluse olümpiamees ja üks tugevamaid 1500 meetri jooksjaid.

Nüüd, pärast sporditee lõppu, peab ta kõige aluseks just jooksmist: „Kui nüüd tagasi vaatan, oli just jooksmine see, mis mind tugevaks tegi.”

Nii ongi Saha soovitus noortele sportlastele: „Kui tahad midagi saavutada, siis pead tegema palju ebameeldivaid asju, mida parema meelega ei teeks.”

Saha plaan ei olnud hüpata 7.99, plaan oli pääsemine olümpiamängudele: „Me olime selleks valmis, kõik toimis, head laagrid, tagasilööke ei olnud, olin terve ja treeningute tulemused näitasid valmisolekut,“ meenutab ta. Olümpianormi täitmine paraku ebaõnnestus.

Praegu elab Tõnis Sahk kodulinnas Haapsalus, tal on kolm last ja ta töötab firmas ABB kvaliteedijuhina.

Saavutused

Areng kaugushüppajana

2003 – 6.72 – 26 (koht Eesti edetabelis)

2004 – 7.19 – 12

2005 – 7.14 – 14

2006 – 7.81 – 2

2007 – 7.62 – 3

2008 – 7.99 – 1

2009 – 7.39 – 5

2010 – 7.72 – 1

2011 – 7.51 – 3

2012 – 7.25 – 11