Rein Aule
RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu
REIN AULE – LIHULAST SIRGUNUD SPORDIPEDAGOOG.
Rein Aule (sünd 14.02.1945 Lihula vallas Alakülas) on Eesti nimekamaid spordipedagooge ja treenereid, kes töötas 1970. aastast õppejõuna Tartu ülikooli kergejõustikukateedris, hiljem kergejõustikulektoraadis ja spordikeskuses, ta on kirjutanud teaduslikke ja metoodilisi artikleid ning osalenud õppevahendite koostamises.
Maatöö teeb tugevaks
Aule vanemad pidasid Vana-Taatsi talu ja nii oli maatöö tuttav ka talle. Olgu märgitud, et umbes kahe kilomeetri kaugusel tema sünnitalust on sündinud ka Läänemaa aegade parim kergejõustiklane, Euroopa meister kuulitõukes Aleksander Kreek.
Küllap oli talutöö tegemisel oma osa selles, et nii ühest kui ka teisest kasvas arvestatav kergejõustiklane just heidetes.
Aule meenutab, et ilmselt jäävad alatiseks tema nimele Lihula keskkooli/gümnaasiumi granaadiheiterekordid – 15-16 aastaste poiste tulemus 70.50 (500 g granaat) ja 17-18 aastaste poiste arvestuses 74.35 (750 g granaat). Nimetamist väärt on tema tulemus 49.33 odaviskes (600 g), mida ta 15-16 aastaste arvestuses aastakümneid enda käes hoidis. Tollal polnud vist ühtki piirkondlikku kergejõustikuvõistlust, kust Aule poleks võitnud auhinnalisi kohti:
¤ 11.06.1959 – I koht granaadiviskes (58,76) ja kettaheites (29,92) Lihula rajooni koolinoorte meistrivõistlustel 13-14 a poiste vanuseklassis;
¤ 1960. aasta Lihula rajooni kergejõustiku edetabelis paikneb 15aastane Aule meeste odaviskes tulemusega 40.90 kolmandal real.
¤ 12. oktoobril 1961 kuulus Hiiumaa-Haapsalu noorte maavõistluses Haapsalu rajooni noortekoondisse, kus võitis A-klassi noormeeste odaviskes ja kettaheites tulemustega vastavalt 42.90 ja 35.44 teise koha
¤ Samal aastal on tal ette näidata kaks teist kohta varakevadistelt kergejõustikuvõistlustelt Haapsalus tulemustega 13.09 kuulitõukes ja 36.06 kettaheites
¤ Kolm kuldmedalit pälvis ta 1963. aastal Haapsalu rajooni koolinoorte spartakiaadil A-klassis tulemustega odaviskes 42.49, kuulitõukes 12.18 ja kettaheites 38.88.
Kõik treeneriteed olid lahti
Sportima hakkas Aule Lihula keskkoolis õpetaja Luigi Koigi juhendamisel. Koik andis talle ketta suveks koju kaasa, kus ta sellega karjamaal harjutada sai, kuigi ta juba alates neljanda klassi suvest igal aastal kolhoosis tööl käis. Oma esimesed suuremad ostud, Pobeda käekella ja jalgratta, tegi ta omateenitud rahaga.
Pärast keskkooli lõpetamist 1963. aastal valis ta edasiõppimiseks Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna, kus õppis ühel kursusel Jaan Taltsi, Heino Lille, Jaan Lentsiuse ja veel mõne Eesti spordikuulsusega. Teiselt kursuselt võeti ta kolmeks aastaks sõjaväkke, kus ta tuli Leningradi oblasti ja sõjaväeringkonna meistriks.
Ülikoolis paistis Aule silma hea suusatajana, nii et Erna Abel keelitas teda spetsialiseeruma suusatreeneriks. Ent Abel polnud ainus, kellele noormees muljet avaldas. Kui ta oli Haapsalus praktikal, pakkusid Endel Nelis ja Uno Lints talle treenerikohta Haapsallu, üks siis vehklemis-, teine kergejõustikutreeneriks. Ülikoolis aga peeti teda lootusandvaks õppejõuks.
Ja 1970. aasta sügisest temast Tartu ülikooli kehakultuurikateedri õppejõud saigi.
Ta on olnud ka tippsportlaste treener. Tema käe all on harjutanud näiteks Toivo Moorast, Kalev Külv, Aleksander Tammert jt, nii et 2014. aastal pälvis ta Euroopa Kergejõustikuliidu treeneritöö auhinna.
2014. aastast, kui Lihula staadionil toimuvad Aleksander Kreegi mälestusvõistlused, on ta alati olnud ametis võistluste peakohtunikuna.
