RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

PRIIT KOORT – KERGEJÕUSTIKLASEKS TÄNU TREENERI KAVALUSELE                                  

Priit Koort (sünd 19.03.1985 Haapsalus) oli lootustandev kõrgushüppaja. Tema 2006. aastal hüpatud  isiklik rekord 2.09 on Läänemaa rekord tänini. Paraku lõpetas ta aktiivse võistlemise juba 22aastasena, kuna ei näinud edasist perspektiivi.

Ebatavaline algus

Oma sportlasteed alustas Koort väikese poisina jalgpallitreener oli Aavo Tominga juures.

Talle meeldis jalgpalli mängida, siis aga saatis Tomingas ta kergejõustiku järelkasvuvõistlustele, mis toimusid Haapsalu spordihoones 7. detsembril 1996 aastal: „Seda kuupäeva pean oma sportlastee alguseks,” kommenteerib Koort aastakümneid hiljem, vastates küsimusele, kuidas ta seda kuupäeva nii hästi mäletab. Pealegi võitis ta seal hõbemedali topispalliviskes ja hoota kolmikhüppes.

Elu esimesele kõrgushüppevõistlusele sattus ta juba kaks nädalat hiljem, kuigi, nagu ta nüüd ütleb: „Mul ei olnud õrna aimugi, kuidas kõrgust hüpata.”

Tulemuseks märgitigi protokolli ümmargune 0 ehk nüüdses keeles NM-NO MARK!

Pärast seda leppisid treenerid Susi ja Tomingas kokku, et Priit hakkab käima ka kergejõustikus. Poisile endale öeldi, et ajutiseks, sest talvel on tulemas TV10 Olümpiastarti ja nii kaua võiks ta kergejõustikku harjutada. Siis võeti Priit kaasa võistlustele Soome, kus tal õnnestus võita esimene medal  teate-tõkkejooksus.

„Sellest hetkest sai kergejõustikust minu elu osa,” ütleb Koort.

Kiire areng

Esimene Eesti noorte meistritiitel tuli kõrgushüppes tulemusega 1.71 1999. aastal.  

Aasta pärast sai Koortist Eesti noortekoondise kandidaat ja veel aasta hiljem kujunes Priidu jaoks väga edukaks. 2001. aastal võistles ta juba U16 vanusegrupis ja võitis kõrgushüppes kaks Eesti noorte meistrivõistluste medalit. Jaanuaris toimunud talvistel Eesti meistrivõistlustel hüppas ta 1.99, olles oma tulemust kahe aastaga parandanud 28 cm, mis tõi talle kolmanda koha: „Olen selle üle siiani väga rõõmus, sest olin siis veel 15 aastane.”

Suvel aga ületas ta Eesti meistrivõistlustel juba 2.00 ja krooniti riigi noorte meistriks, lisaks tuli talle tulemusega 4.00 pronksmedal teivashüppes, mille kuldas üle Balti matšil. Kõrgushüppes piirdus ta seal vaid pronksmedaliga.

2001. aasta sügisel alustas Koort õppimist Audentese spordigümnaasiumis, kus tema treeneriks sai Sven Andresoo, kuid tundub, et murrang tema arengus juba oli ära toimunud.

2002. aastal võitis ta oma kolmanda Eesti meistrivõistluste kõrgushüppekulla, ületades talvistel meistrivõistlustel 2.01. Baltimaade meistrivõistlustel kuulus talle hõbemedal, tulemusega täpselt 2.00. Kõrgushüppes oli ta parim nii 2002. kui ka 2003. aasta Rukkilillemängudel, kusjuures ta viis oma rekordi 2.02ni.

Tartu ülikoolis õppides oli tema treener Katrin Klaup, kellega koostöö kestis 2004.-2006. aasta alguseni. 2006. aastal hüppas Priit Koort siiani kehtiva Läänemaa kõrgushüpperekordi 2.09, kui oli 21aastane. Seda on korranud vaid Kristo Simulask. Veel on Koortil ette näidata 2007. aastal võit BigBank Kergejõustiku Kuldliiga sarja 60 meetri tõkkejooksus. „Olin võitja, sest osalesin kõigil kolmel etapil,” kommenteerib ta seda.

Tundis, et on end ammendanud

Sellel aastal Koorti tippsportlase karjäär lõppes, kuigi ta oli vaid 22aastane. Ta tundis, et on ennast suures spordis ammendanud ja läks tööle.

„Umbes kaks aastat ei teinud ma midagi, siis hakkasin jooksma, ratast sõitma, eksisin jõusaaligi,” meenutab ta nüüd

Läänemaa kergejõustiku meistrivõistlustel on ta taas igal aastal osalenud alates 2011 aastast. Esimesel korral sai kohe tulemuseks korraliku 1.95: „Alates sellest on mu treeningud olnud väga  läbimõeldud ja sihipärased,” kinnitab ta.

2018. aasta talvel tegi ta esimese seitsmevõistluse üle üheteistkümne aasta ja sai tulemuseks 4037 punkti, aasta hiljem juba 4138 punkti. Tänavu on praeguseks 38aastane atleet saanud kirja 3757 punkti. Eesti veteranide 2023. aasta meistrivõistlustel saavutas ta pronksmedali.

Igal sportlasel on alati meeles tema eredamad seigad ja meeldejäävamad medalivõidud. Nii toob Priitki välja need, mida kõige tähtsamaks peab. Sportlase enda valik:

¤ 27.01.2001 – kõrgushüppe 1.99 – „Oli suur üllatus mulle endalegi.”

¤ 22.01.2006 – kõrgushüpe 2.09 – „Meil oli Karl Lumiga sama tulemus, kuid tal oli vähem maha aetud katseid. Nii kuulus Eesti meistritiitel talle.”

¤ 28.01.2007 – 60 meetri tõkkejooks 8.48 – „Olin neil Eesti meistrivõistlustel stardis kõige aeglasem. Kuna esimene ja teine olid valestardid, siis langes üks tugev konkurent välja. Kolmas start õnnestus ja võitsin hõbeda. “

¤ 2000. aastal Kuressaares toimunud võistlustel, kus ööbiti gümnaasiumi klassipõrandal, jõi ta kraanivett,. Tal hakkas halb ja ta oksendas öösel mitu korda. Vaatamata sellele jooksis ta 110 meetri tõkkejooksus rekordilähedase aja kukkus siis kokku. Tohtrid turgutasid teda neli tundi.

Saavutused

Sisetingimustes

¤ 60 meetrit – 7.44

¤ 60 meetri tõkkejooks – 8.44

¤ 1000 meetrit – 2.55,57

¤ Kaugushüpe – 6.71

¤ Kuulitõuge – 13.93

¤ Kõrgushüpe – 2.09

¤ Teivashüpe – 4.33

¤ Seitsmevõistlus – 5082

Välistingimustes

¤ 100 meetrit – 11.93

¤ Kaugushüpe – 6.73 (mitteametlik 7.03)

¤ Kuulitõuge – 13.93

¤ Kõrgushüpe – 2.09

¤ 400 meetrit – 53,51

¤ 110 meetri tõkkejooks – 15.57

¤ Kettaheide – 40.72

¤ Teivashüpe – 4.33

¤ Odavise – 49.79

¤ 1500 meetri jooks – 4.52,29

¤ Vasaraheide – 37.75

Võidud erinevates vanuseklassides

¤ Eesti meistrivõistlused – 3 kulda, 4 hõbedat, 11 pronksi