Luigi Koik
RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu
LUIGI KOIK – LIHULA KERGEJÕUSTIKU ISA
Luigi Koik (1.12.1928 Juuru vald) töötas 50 aastat Lihula keskkoolis/gümnaasiumis õpetaja ja treenerina, oli seal staadioni ehituse eestvedaja ning kasvatas üles lugematu arvu häid sportlasi.
Pani Lihulas spordielu käima
Pärast Juuru algkooli lõpetamist 1942. aastal siirdus Koik edasi õppima Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Kuna koolimaja oli muudetud Saksa sõjaväe laatsaretiks ja kool töötas vaid kahel päeval nädalas, siis otsustas ema saata poja Tallinna 21. keskkooli.
Pärast selle lõpetamist astus Koik Tallinna kehakultuuritehnikumi, uude kooli, mis oli alles 1945. aastal avatud.
Spordiõpetaja kutse oli õige valik, sest ta harrastas mitmeid spordialasid. Tema lemmikud olid kergejõustik, korv- ja võrkpall, ta on meenutanud ka pealinnas toimunud poksitreeninguid.
Töökohta otsides langes Koigi valik Lihulale, sest tollal läbis seda veel raudtee. See side oli talle väga oluline, sest võimaldas kiire ühenduse kodupaiga, Juuruga.
Lihula koolis alustas Koik tööd 25. septembril 1948. aastal, kui oli alles 19 aastane. Juba järgmisel, 1949. aastal tuli Lihula keskkooli võistkond õpetaja Koigi juhendamisel Eesti koolinoorte meistriks võrkpallis.
Koigi käe all hakkasid toimuma regulaarsed kergejõustiku- ja pallimängu, sealhulgas korvpallitreeningud, mida sealkandis varem ei mängitud.
Jäljed edetabelis
Koigi treenerikäe alt on tulnud mitmeid häid kergejõustiklasi, nagu Edgar Aavik, kes on Eesti koolide meistrivõistlustel tulnud esikohale seitsmel korral. Samuti on selles rivistuses nimekas treener ja kehakultuuri õppejõud Rein Aule, Eesti mitmekordne sprindimeister Merike Õunpuu ja paljud teised.
Koik pani aluse Lihula keskkooli/gümnaasiumi rekordite edetabelile. Paljud rekordid selles tabelis on tema õpilaste käes veel praegugi. Muuhulgas hoiab aastast 1979 Lihula keskkooli tüdrukute D-klassi rekordit 400 meetri jooksus ajaga 1.19,0 Koigi tütar Katri Raudsepp.
Käsitsi ehitatud staadion
Staadioni hakkas õpetaja Koik ehitama koos õpilastega. Poisid lõid hea meelega kaasa, sest said aru, et teevad seda endale.
„Kooliajal vedasime reformvooditega šlakki staadioni jooksuringile. Tegime nii päris korraliku jooksuraja. Lisaks ehitasime heitesektorid,” meenutas õpilane Tiit Roos. Roosist veel nii palju, et ta on läbinud 1987. aastal ratastoolis Londoni maratoni ajaga 3 tundi ja 1 minutit.
Lisaks kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneritööle hakkas õpetaja Koik Lihula koolis õpetama ka tööõpetust.
Koigi tütar Katri Raudsepp on juba 1979. aastast Lihula keskkooli tüdrukute D-klassi rekordi omanik 400 meetri jooksus, ajaga 1.19,0.
Ta mäletab oma isa elurõõmsa ja heasüdamliku inimesena. Ta oli kuldsete kätega mees, kes oskas teha kõigest kõike ja oli väga töökas.
„Meil oli kodus palju raamatuid, sealhulgas sporditeemalisi, ta oli suure lugemusega. Isa oli veel kõrge eani kursis kõigega mis sporti puudutas.”
Saavutused
Samas oli ta ise veel tegevsportlane. 1949. aastal hüppas ta Lõuna-Läänemaa teivashüpperekordiks 3.10, mis pidas vastu 35 aastat ja on Lõuna-Läänemaa kergejõustiku kõigi aegade edetabelis senini teisel kohal. Virtsu mees Tõnu Tilk hüppas selle tulemuse 30 sentimeetriga üle alles 1984. aastal. Samas edetabelis kõrgel viiendal kohal on ka õpetaja Koigi tulemus 37.05 vasaraheites
