Lauri Luik
RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu
LAURI LUIK – MITMEKÜLGNE JOOKSUMEES
Lauri Luik (sünd 23.04.82 Haapsalus) on Margus Luige kaks aastat noorem vend, kuid nende sportlastee päris paralleelselt ei kulgenud. Kui Margus keskendus käimisele, siis Laurile on meeldinud pikamaajooks. Kõige omapärasemaks peab ta oma võitu parlamendiliikmete maailmameistrivõistlustel maratonis 2008. aastal Poolas, Krakowis.
Ka Lauri sportlikule karjäärile panid aluse vanemad. Talviti käis pere Kastani metsas jooksmas ja suusatamas, suviti sõitis ratastel Paralepa randa ujuma.
Kergejõustikutreeninguid alustas Lauri Haapsalus Devid Leppimani juures: „Just Devid Leppimani treeningud olid sellised, mida noored vajavad. Need olid hästi mitmekülgsed. Tegime kõike, proovisime erinevaid alasid, alustades rahvastepallist ja lõpetades raskejõustiku ja teivashüppega.”
Lauril on juhendajatega üldse vedanud. Ta meenutab soojalt ka kehalise kasvatuse õpetaja Aavo Tomingat: „Ka Aavo tunnid olid äärmiselt mitmekesised, pesapallist-uisutamiseni välja.”
Hea sõnaga räägib ta ka oma kolmandast treenerist, kellega puutus kokku veel enne, kui kergejõustikule pühendus – see oli korvpallitreener Tarmo Tuisk.
„Oli suur au tema treeningutest osa saada ja temalt õppida,“ kinnitab Lauri.
Arm parema reie siseküljel on kullast kallim
Üks Lauril eredamalt meeles olevaid võistlusi noorteklassis toimus Kärdla staadionil, kus ta võistles tõkkejooksus: „Kukkusin kolmandal või neljandal tõkkel ja kõrval rajal jooksnud sportlase naelik tõmbas mu parema reie siseküljele sügava haava. Tõusin püsti, jooksin edasi ja lõpetasin neljandana. Mäletan, kui kahju mul oli, sest võinuksin saada medali!”
Ometi andis too seik talle väärtusliku õppetunni – tõkkejooksus saadud arm on mingil moel sümboolne ja isegi väärtuslikum, kui saamata jäänud medal. See meenutab, et ükskõik kui raskelt kukud, alati tuleb tõusta ja edasi võidelda.
Jooksmise juurde jõudis Lauri ülikooliõpingute esimestel aastatel, kui talle hakkas näpunäiteid jagama vend Marguse treener Endel Susi.
Esimest treeningupäevikut hakkas Lauri pidama 2001. aastal, kui oli 19aastane. Sealt loeb ta, et jooksis 3000 meetri takistusjooksus välja tulemuse 11.00,8, aasta hiljem oli see juba 10.50,5.
Eesti meistrivõistlustelt on Lauri saanud ühe medali, pronksi, kui võistles veel juunioride klassis. Seegi tuli 3000 meetri takistusjooksus.
Maratoni võlu
Jooksumehe suurim proovikivi on maraton. Laurile on sellest saanud meelisala.
„Maratonijooks kätkeb endas väga palju õpetlikku, aukartustäratavat, põnevat, ettearvamatut, isegi joovastavat,” kinnitab Lauri. „Sealt on tohutult palju õppida ka igapäeva eluliste raskustega hakkamasaamisel.”
Lauri senine isiklik rekord maratonis, 2.47,58, on joostud Tallinnas 2020. aasta Eesti meistrivõistlustel. Poolmaratonis on tema praegune tippmark 1.17,20, mis pärineb aastast 2011 ja on joostud Narvas.
Väga pikka aega oli tema suur eesmärk joosta 10 kilomeetrit ajaga alla 34 minuti. Lõpuks see treeningute, usu ja sihikindlusega 2020. aastal Saaremaa Kolme Päeva jooksul ka õnnestus. Ta sai ajaks 33.59,9. 5000 meetri isiklik rekord 16.42,0 on kaheksa aastat vana.
Aastas stardib ta keskeltläbi 20 korda, valdavalt rahvajooksudel.
„Ega mul suures spordis mingeid erilisi tiitleid ette näida ole,” möönab Lauri. Küll aga võitis ta 2008. aastal Poolas, Krakowis parlamendiliikmete maailmameistrivõistlused maratonis ajaga 2.57,0.
„See ilus karikas kirjaga „Lauri Luik – Estonia – World Champion“ on mul aukohal vaatamata eriskummalisele kategooriale!” naerab ta.
Lauri oli osaline ka 100×1000 meetri teatekäimise Guinessi rekordi sünnis.
Ta on Eesti 1995. aasta meister automudelismis.
2007 – 2019 oli Lauri Luik Riigikogu liige. Tema peamine vastutusvaldkond oli haridus, kultuur ja sport.
Aastast 2014 töötas ta Riigikogu kultuurikomisjoni esimehena.
2007 – 2018 oli Hasartmängumaksunõukogu liige, 2011 – 2016 esimees
2011 – 2020 Eesti Koolispordi Liidu president
2020 EOK täitevkomitee liige, asepresident.
