Gert Oosim
RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu
GERT OOSIM – KAS TA OLI SIDNEY OLÜMPIAMÄNGUDE VÕIMALIK POOLFINALIST?
Kolmkümmend aastat tagasi tegi Läänemaa kergejõustikus mehetegusid noor Lihula poiss Gert Oosim (sünd 23.11.1975 Lihulas). Ta oli ühtviisi andekas nii kergejõustikus kui ka korvpallis. Veel 1992. aastal ennustasid paljud, et Gert Oosim võiks jõuda 2000. aasta Sidney olümpiamängudel 400 meetri jooksus poolfinaali, sest 16aastaselt joostud tulemus 49,4 andis selleks lootust.
Miks seda siis ei juhtunud?
Mitmekülgne algus
„Õppisin kolmandas klassis, kui õpetaja Eevi Pärt mind Haapsalus toimuvateks järelkasvuvõistlusteks Lihula keskkooli võistkonda võttis,” meenutab Gert Oosim oma esimest suuremat võistlust. Ent siis järgnesid aastad, kui Lihula keskkoolis poiste kehalise kasvatuse õpetajat polnudki. Sportimisvõimalused kasvasid hüppeliselt pärast seda, kui 1988. aasta veebruaris tuli kehalise kasvatuse õpetajaks Railo Paun.
„Ta pani treeningud käima,“ meenutab Oosim. „Hakkas korraldama Grand Prix´ võistlust, mis koosnes väga paljudest erinevatest spordialadest, alates lauatennisest kuni jalgratta maanteesõiduni välja.”
See pani poiste mitmekülgsuse proovile ja pani mõtlema, milline ala kellelegi sobib. Gert oli oma vanuseklassis esimese GP võitja.
Esimese märgi selle kohta, et tal on häid eeldusi just 400 meetri jooksus, pani ta maha 14aastasena, kui läbis 13. mail 1990. aastal Läänemaa meistrivõistlustel Märjamaal staadioniringi 64,3 sekundiga.
Tollal toimusid kõik Läänemaa noorte ja täiskasvanute kergejõustikuvõistlused Märjamaa kummiplaatidega staadionil. Haapsalu staadion oli siis väga halvas seisus.
1991. aasta sügisel ületas Oosim Lihula keskkooli Grand Prix´ võistlusel kõrgushüppes 1.78. Ta oli just saanud 16aastaseks. Märjamaal, Läänemaa koolinoorte meistrivõistlustel 19.05.1992 sai ta juba jagu kõrgusest 1.90 ja tuli sellega maakonna meistriks.
Tulemused paranesid tõusujoones
Oosim meenutab, et treeningud olid mitmekülgsed ja pikad. Nii pikad, et selle all hakkas kannatama õppimine. Isegi nii, et 10. klassis jäi noor sporditalent eesti keeles suvetööle.
Aga spordis läks hästi. Juulis 1992 toimus Murjanes Balti maavõistlus, kus Eesti koondise ridades astusid 400 meetri jooksus rajale kaks Läänemaa poissi, Oosim Lihulast ja Urmet Uusorg Nõvalt. Uusorg läbis distantsi ajaga 49,6 ja sai kolmanda koha, Oosim aga tuli ajaga 49,4 hõbedale. See oli võimas jooks: „Istusin mitu tundi puu all ja oksendasin. Olin täiesti tühi,” meenutab Oosim.
Kõrguses hüppas Oosim oma elu margi 1992. aasta sügisel Lihula kooli võimlas Grand Prix võistluse raames. Tulemuseks mõõdeti paljutõotav tulemus 1.93.
Peale kergejõustiku tegeles noor andekas spordipoiss, pikkus 1.93, ka korvpalliga. Lihulas treenis ta Karl Ihermanni, Haapsalus Tarmo Tuisu treeningurühmas. Sellesse perioodi, 1990/1991 hooaega, jäi ka Lihula kooli poiste Eesti Koolispordi Liidu meistritiitel korvpallis, kusjuures võistkonna parimaks mängijaks tunnistati Gert Oosim.
Ootamatu lõpp
Esimene Eesti noorte meistrivõistluste medal – pronksine – tuli Oosimile 1989. aastal hoopis 3 km käimises. Esimene tunnistus Oosimi tormilise arengu kohta saabus Eesti I Rukkilillemängudelt 20. juulil 1991. aastal, kui ta saavutas 400 meetri jooksus poiste A-klassis kuuenda koha. Ajaks läks protokolli 54.54, mis oli 10 sekundit parem kui aasta tagasi Märjamaal joostud 64,3. Ja seda süstemaatilise kergejõustikutreeninguta.
Samal päeval läks Oosim elus esimest korda elus 200 meetri jooksu starti ja võitis kolmanda koha ajaga 24.26.
Ometi kõik sinnapaika jäigi. Kuigi 1993. aasta oli Oosimile sportlikus mõttes edukas, otsustas ta siiski juba 1992. aastal, et enam ei jaksa: „Olin täiesti tühi ja otsustasin lõpetada.” Lõpliku otsuse juures sai määravaks ränk reielihase rebestus, mis tabas teda 1993. aastal 4×400 meetri teatejooksuvõistluse ajal.
„Mõtlesin, et ju vist pole inimeste lihased selliseks pingutuseks mõeldud ja mis ma ikka ennast ribadeks rebin. Pealegi olen mina loomult rohkem meeskonnamängija, mitte individuaalsportlane,“ kommenteeris Oosim oma kunagist otsust.
Kui nüüd Uusoru ja Oosimi vahele paralleele tõmmata, siis kunagi olid nad võrdsel tasemel. Esimesest sai 600, 800 ja 1000 meetri praeguseni kehtivate Eesti rekordite omanik, teine tegi hiilgava alguse, kuid lõpuni välja ei vedanud. Mis teha, inimesed ongi erinevad.
Sportimist ta päriselt ei lõpetanud, vaid mängis hiljem korvpalli Eesti esiliigas, korvpallis on ta tulnud ka Eesti veteranide meistriks.
Sidney olümpiamängud jäid paraku unistuseks.
