RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu

ENN KERGE– KAHEMEETRIMEES KÕRGUSHÜPPES

Läänemaal Enn Kerge nimi tutvustamist ei vaja. Ta üle 40 aasta siinset noortesporti vedanud ja ka ise nii Haapsalu rajooni, kui Läänemaa kergejõustiku meistrivõistlustel edukalt osalenud. Kus ja kuidas aga tuntud treeneri sporditee algas ja mida ta hetkel teeb.

Enn Kerge sündis 15.detsembril 1957 aastal Tartumaal, Nõos.

Kergejõustiku juurde sattumisel oli tema sõnul väga oluline põhjus selles, et Nõos ehitati uus koolimaja, sellega valmis ka uus võimla. Need olid tollased tüüpprojektid, mis kuuekümnendatel Eestis valmisid. Samasuguse projekti järgi valmis uus hoone, koos võimlaga ka näiteks Lihulas. Enn Kerge:”Kui siia tulin ja Lihulasse läksin ja ka hiljem sinna minnes, tuli ja tuleb kõik kohe tänu selle koolihoone ja võimlaga meelde”. Need uue võimlad olid 55 aastat tagasi tõesti väga tasemel, 24×12 mõõtudega korralikud spordisaalid.

“Koolieas proovisin kõike, olin alati kohal klassidevahelistel võistlustel. Meil ei olnud kindlaid treenereid, üks proovis ja teine proovis. Käisin isegi maadluses, suusatasin.”Kuna uus võimla oli olemas, korraldati Nõos ka suuri võistlusi. Olin alati kohal.”

Omal ajal oli ka nii, et erinevates spordikoolides olid ette nähtud erinevad spordialad. Näiteks Tartu rajooni laste ja noorte spordikoolis korvpalli ei olnud. Selleks, et muidu oleks kõik korvpallitrenni läinud. Mina käisin koolis trennis, selleks et saaks korvpalli mängida

Siis algas ka kergejõustikutee. “Näiteks ennem kehalise tundi proovisime floppi. See oli siis flopi alguse aeg ja kõik ütlesid, et paneme ameeriklast” Siis Nõo poisid hüppasid hoolauaga. “Olin 14 aastane, kui ületasin laua abil vahetunnis 1.60.”

Peatselt tuli aga juba aeg, kus samal vahetunnil hoolauda enam ei kasutatud ja tulemus 1.60 tuli ilma selle abita. Just seda hetke peab Enn Kerge kergejõustikusse tõsisemalt astumise ajaks. “Sain hamba verele.”

Kui Enn Kerge käis kaheksandas klassis tuli tema kooli treeneriks legendaarne jooksutreener Endel Pärn.

“Siis läks tõsine trenn lahti, tegime 4-5 korda nädalas.” meenutab Kerge.

Kui kaheksas klass läbi hakkas saama, kaheksanda klassi lõpu kevadel hüppas Kerge oma rekordiks 1.75. Ta oli siis 15 aastane noormees.

Ja loogiline tee oli Tallinna Spordiinternaatkool. Sinna asus ta õppima 9.klassi

“Meil oli TSIK-is väga hea grupp. Meie treeneriks oli Raivo Ruukel. Ruukeli poisid, nagu meid kutsuti olid tasemel.”

Hilisem Eesti rekordi 2.25 omanik Tarmo Valgepea oli samuti Kergega koos ühes grupis. Tema tulemus on praegu Eesti kõigi aegade neljas resultaat.

Kui meie loo kangelane oli 17 aastane, talvel 1975 aastal toimusid Eesti noorte meistrivõistlused.

Tarmo Valgepea võitis 1.95-ga. Kerge on uhke:“Mina sain kolmanda koha ja tulemuseks on diplomi peal kirjas 1.92” kusjuures esiviisik oli kõik ruukeli poiste päralt.

Kerge treeninggrupp oli tõesti tulevasi tähti täis. Temaga koos treenisid teiste seas ka hilisem Erki Noole treener Rein Sokk ja näiteks Kalev Martsepp, kes 1984 aastal hüppas tulemuseks 2.24. See on muide hetkel Eesti kõigi aegade seitsmes tulemus. Selline oli kunagi kõrgushüppetase Eestis.

Mis siis oli treener Ruukeli fenomen.

Enn Kerge:”Arvan, et see oli lihtsus. Ta ei teinud mingeid peeneid plaane. Tähtsaim oli enese, iga noorsportlase enda tahtmine ja see töö tegemise eetika tuli igal ühel ise ära tunnetada.” Geniaalne, kas pole? Ja ka selline inimlik pool heade asjade puhul nagu kadedus oli kiire levima:”

Paljud olid ka Ruukeli grupi peale kadedad.”

TSIK lõpus jäi Enn Kerge parimaks tulemuseks 1.95.

Kui TSIK läbi sai, asus Enn Kerge õppima Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuri teaduskonda.

Tema treeneriks sai ülikoolis Martin Kutman.

Ja siin koges noor kergejõustiklane esimesi mõrasid.

“Minu psüühika läks täiesti sassi, täiesti paigast ära.”

Kutman oli ülipeen ja kirjutas ette kui palju keegi jooksis, hüppas jne.

Siin põrkusid treenerite erinevad käekirjad. Ruukeli ja Kutmani erinev metoodika.

“Olin trennis koos Aivar Haani, Rein Kurbase, Roland Rahnuga. Nad olid üliandekad vennad. Ja vaatasin, et kui nemad ka alguses ei hüpanud, mis siis veel minust rääkida.”

Samas need olid noore kergejõustiklase kahtlused ja ilmselt nii ongi, kuidas ja mis kellelegi sobib. Näiteks tema ülikooli trennikaaslane Kurbas hüppas lõpuks koguni 2.16

Sellel ajal olid hästi popid Tallinn-Tartu maavõistlused. Enn Kergel õnnestus saada Tartu tiimi 1978 aastal sisse. Ta hüppas seal tulemuseks 1.95 ja oli sellega Tartu tiimi parim. Tallinna, Ruukeli poisid panid aga selle võistluse uhkelt kinni.

Ta tegi ülikoolis kõvasti trenni. Palju jõutrenni, kangi. Kui 100 meetri jooksus oli TSIK-is tema parim aeg 12,8, siis ülikoolis sai ajaks 12,0. 30 meetri lendstardist aeg paranes 3,4 pealt aga 3,1 peale.

Selle tulemuseks oli aga tehnika lagunemine!

1978 sai ta aga oma elu rekordi-2.00!

“Jah, tõsi aga hüppasin selle kolme sammu pealt. Olin tugev. Ei suutnud hoojooksu ja tõuget kokku sellel kiirusel viia, tehnika lagunes.”

Haapsalu rajooni tuli Enn Kerge peale ülikooli lõppu, aastal 1980. “Minu esimene valik oleks olnud Nõo Keskkool aga seal ei olnud pakkuda elamispinda.”

Tema esimeseks töökohaks sai siin Haapsalu Rajooni Spordikool.

“Mõtlesin et teen aega siin parajaks, kuni vabaneb kodukandis mõni elukoht”

Aga läks teisti. “Olen siin juba 43 aastat.”

Kohe alustas ta tööle kergejõustikutreenrina. Vaatas ka üle rajooni ja otsis talente.”Näiteks Allar Jõks ja Kaarel Kollo Kullamaalt.”

Need olid andekad noored, Jõksi käes on nii mitmedki Kullamaa koolide sprindirekordid. Kollo tuli Kerge mäletamist mööda 1982 aastal Haapsalu rajooni kõrgushüppemeistriks tulemusega 1.85.

Mõlemad olid ka suurepärased keskmaamehed.

Kaarel Kollo jooksis rajooni A-klassi rekordiks 2.01,5. Jõks aga jooskis selle 1983 aasta sügisel üle, ajaks 2.00,7.

Treeneri sõnul oli väga kahju, et seda ei juhtunud kevadel:”Neljas-viies jooks tuleb alati kõige parem. Kahju, kindlasti oli ta alla kahe minuti mees.”

Ja Kerge lisab veel, et äkki oli see hea, et Allar Jõksil oli natukene ebaõnne. Äkki ta poleks praegu see, kes ta on.

Tegelikult oli Allar Jõksi ajal Taeblas väga hea kergejõustikugrupp. Ivar Aidnik jooksis 100 meetrit 11.1 ja 200 meetrit 23,1

Samuti meenub Kergele, Kasari tüdruk Kersti Tiirats, kellest raamatus ka erladi kirjutame.

Algas kõik nii, et vabariigi krossijooksu meistrivõistlustele Siimustisse pidi minema hoopis Kersti õde .Kuid mingil põhjusel ta ei tulnud ja tema asemel tuli hoopis Kersti. See oli sügisel 1983. Ja 13 aastane Kersti võitis seal III koha. Kusjuures oma jooksu võitis tulevane jooksutäht pikalt ära.

Lihulast on Enn Kergele meeles sellised “leiud” nagu Taivo Kaus ja Raul Pihelgas. Esimene suurepärane keskmaamees ja teine väga korralik sprinter.

1990 ndate algus oli treener Kerge sõnul Haapsalu rajooni noortel suurepärane aeg. Koolinoortel oli palju erinevaid treenereid. Toivo Hein, Peeter Kallas, Devid Lepiman, Aleksander Postulov, Jpt.

1991 Märjamaal võitis Haapsalu Rajooni esinduse vabariigis C-klassis kokkuvõttes esikoha.

“See on olnud minu suurim rõõm” ütleb teenekas treener.

Läänemaal olles jäi kõrgushüppaja Enn Kerge parimaks veel 1.95. Selle hüppas ta 1981 aastal. Ta on osalenud kogu aeg kunagi toimunud valdade suvemängudel. Lisaks kõrgushüppele on ta tulnud maakonna meistrivõistlustel medalitele ka kuulitõukes, vasaraheites, kettaheites, kümnevõistluses. Lisaks on Enn Kerge korraldanud aastakümneid Läänemaa erinevate pallimängualade rahvaliigavõistlusi.

Hetkel töötab Enn Kerge Risti Põhikoolis.

Tal on neli täiskasvanud last.

Saavutused