Allar Jõks
RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu
ALLAR JÕKS – KA ADVOGAADID SPORDIVAD
Allar Jõksi (sünd 18.03.1965 Tartus) sportlaskarjäär piirdus kooliajaga, kuigi tema tulemused olid paljulubavad. Nii näiteks jooksis ta ilma spetsiaaltreeninguta 800 meetris 1983. aastal Tallinna Kalevi staadionil Haapsalu rajooni noorterekordi, 2.00,7, mille Urmet Uusorg suutis üle joosta alles 1992. aastal. Ent 1983. aastal Jõksi joostud Kullamaa keskkooli 100 meetri jooksu rekord – 11,4 sekundit – on siiani kehtiv.
Tahtmine oli suur
Allar Jõks hakkas sporti tegema Kullamaa keskkoolis, kui ta käis kuuendas või seitsmendas klassis. Tema esimene eeskuju oli vanem vend Henn.
„Vaatasin Hennu treeningupäevikuid ja uurisin kergejõustikuraamatuid. Nende teadmiste põhjal tegin endale ise treeningupäevikud,” meenutab Jõks algusaastaid. Ta proovis paljusid alasid, kuid kõige paremini sobisid sprint ja kaugushüpe. Väga kiiret läbimurret ei tulnud, ent siiski võitis ta Kullamaa keskkooli meistrivõistlustel 100 meetri jooksus esikoha juba kaheksanda klassi õpilasena.
„See oli üllatus,” ütleb ta nüüd. Ajaks märgiti 12,4 sekundit.
Edasi tulid meistritiitlid Haapsalu rajooni noorte meistrivõistlustelt nii 60 kui ka 100 meetri jooksus, aga ka paigalt kolmikhüppes. Jõks meenutab, et sprindis on ta kuldseid medaleid võitnud ka Haapsalu Rajooni täiskasvanute meistrivõistlustelt.
Teadlikult hakkas ta kergejõustikuga tegelema alles keskkooli esimeses ehk siis üheksandas klassis. Läbi aegade on teda treeninud Vello Kuhi, Enn Kerge ja Endel Susi. „Eelkõige keskendusin 60 meetri, 100 meetri ja 200 meetri distantsidele.”
Vabariigi noorte meistrivõistlustel ja ka „Jõu“ meistrivõistlustel jäid Jõksi laeks pääsud poolfinaalidesse.
„Kergejõustikualade tase oli tollal kõrge. Sprinti valitses siis Konstantin Bobrovskihh. Olen võistelnud ka Valter Külvetiga,” mainib Jõks.
Kullamaa keskkoolis talvel sprinditreeninguteks tingimusi polnud. Enn Kerge kutsus noore andeka välejala siis Taeblasse treenima.
„Asi oli lihtne, sõitsin pärast tunde, õhtuse bussiga Taeblasse, tegin trenni ära ja siis varahommikuse bussiga Taeblast jälle kooli Kullamaale.” Pidi ikka tahtmine olema, sest selline pendeldamine kestis pikka aega. Keskkoolis jooksis Jõks 60 meetris isiklikuks rekordiks 7,1 sekundit, mis jäigi tema parimaks.
Jõks meenutab Enn Kerge treeninguid: „Ta pööras väga palju tähelepanu minu stardikiirendusele, et saaksin oma kiiruslikud võimed jooksu algfaasis ära kasutada.”
Kümnenda klassi lõpus oli Allar Jõks jõudnud ikka, kus võis oodata parimaid tulemusi. Saatus astus vahele just enne suviseid treeninglaagreid.
„Sattusin mootorrattaõnnetusse. Paranemine Haapsalu haiglas võttis mitu kuud!”
Kahe minuti piir jäi alistamata
Keskkooli viimases klassis hakkas Jõks ilma spetsiaaltreeninguta võistlema 800 meetri jooksus. Kohe esimeses jooksus tuli väga korralik tulemus, 2.01,2!
„Järgmises jooksus Tallinna Kalevi staadionil 1983. aastal jooksin aga Haapsalu rajooni noorterekordi, 2.00,7,“ võib ta nüüd uhkusega öelda, sest see rekord püsis väga kaua. Urmet Uusorg lõi selle üle alles aastal 1992.
„Seda jooksu mäletan hästi. See juhtus Kivi-Vigalas, Kasari jõe mängudel.”
Pärast keskkooli läks Allar Jõks teenima aega Nõukogude armeesse. Sõjaväest tulles ta enam kergejõustikuga ei tegelenud. Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et Jõksi kergejõustikukarjäär oli eriline. Maapoiss, kes alustas väga hea sprinterina, kuid tõusis vabariigi noorte paremikku hoopis keskmaajooksus. Kusjuures ta saavutas jooksuradadel tulemusi, mis praegustele gümnaasiumipoistele vist kättesaamatuks jäävad.
Siiski on kahju, et sellega kõik piirduski. Või nii, nagu Urmet Uusorg ütleb: „800 meetri jooksus on sportlasele vaimselt väga tähtis kahe minuti piiri alistamine. Kui Jõks oleks seda keskkoolis suutnud, kas siis oleks juhtunud midagi enamat?
