Algot Friberg
RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu
ALGOT FRIBERG – LÄÄNLANE, KELLEST SAI ROOTSI MEISTER KETTAHEITES
Algot Friberg (sünd 23.03.1923 Hullos Vormsi saarel) oli esimene Välis-Eesti kergejõustiklane, kes arvati elukohamaa, Rootsi, koondisse ja valiti 1948. aastal kuulsa klubi Bellevue IK aasta kergejõustiklaseks.
Veel enne, kui tulevane kettaheitja põhjalikumalt kergejõustikuga tegelema hakkas, tuli ta 1940. aastal Läänemaa meistriks suusatamises.
1943. aastal põgenes ta koos viie kaaslasega sakslaste mobilisatsiooni eest Rootsi, kus leidis tööd Rootsi sõjaväepolitseis tõlgina. 1945. aastal omandas Rootsi kodakondsuse. Kettaheitega sai ta tõsisemalt tegelema hakata spordiklubis Bellevue IK. Treeningud hakkasid pikapeale vilja kandma ja 1948. aasta oli Fribergile juba väga edukas. Sel aastal püstitas ta kettaheites Eesti pagulasrekordiks tulemuse 47.12 ning tõukas kuuli 14.25, mis oli samuti rahvusvahelisest klassist.
Rootsi koondisse arvati ta 1950. aastal, kui toimus maavõistlus Prantsusmaaga, kus ta saavutas tulemusega 45.57 II koha. Samal aastal tuli Friberg esmakordselt Rootsi meistriks, heites tulemuseks 47.47, mis andis talle loa võistelda maavõistlusel Soome vastu. Rootsi meistritiitlit kaitses ta ka 1951. aastal, heites Stockholmi Olümpiastaadionil tulemuseks 47.69. see jäigi tema parimaks kettaheitetulemuseks, kuigi ta oli alles 26aastane. Kaks aastat hiljem tuli ta riigi meistrivõistlustel veel pronksile, saades parimal katsel kirja 46.42. Edaspidi keskendus ta mitu aastat vasaraheitele ning sai 1958. aastal kirja tulemuse 48.75.
Hiljem töötas ta oma klubi juures treenerina ja oli väga edukas. Tema parim õpilane oli Raimo Pihl, kelle odarekord on 1979. aastal visatud 88.52. Kümnevõistluses jäi Pihli laeks 1976. aastal kogutud 8217 punkti. Pihl on võistelnud ka Tallinnas.
Silmapaistva noortetöö eest on Algot Fribergi autasustatud printsi medaliga. 1989. aastal andis autasu üle prinst Bertil.
Algot Friberg nägi ära Eesti taasiseseisvumise. Ta suri Stockholmis 11. oktoobril 1991. aastal ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.
