Aksel Karl Kuuse
RAAMATUST “LÄÄNEMAA KERGEJÕUSTIKU AJALUGU 1920-2023”
Tekstide autor Jaanus Getreu
AKSEL KARL KUUSE – MEIE OMA KÕRGUSHÜPPETÄHT
Kindlasti on Aksel Kuuse (nagu spordisõbrad kõrgushüppajat paremini teavad) nimi spordisõpradele teada-tuntud. Ta on üks neid Läänemaal sündinud kergejõustiklasi, kes püstitas Eesti rekordeid ja jõudis oma tulemustega Euroopa edetabelites väga kõrgetele kohtadele.
Aksel Karl Kuuse sündis Läänemaal Sipa mõisas 18. septembril 1913. aastal, õppis Jakob Westholmi gümnaasiumis, aga läks sealt üle Kaarli koguduse gümnaasiumi, mille lõpetas 1933. aastal. Oma haridusteed jätkas ta 1933.-1937. Tartu Ülikooli veterinaaria, majanduse ja õigusteaduskonnas.
Enamasti oli ta iseõppija ja harjutas iseseisvalt. Esmakordselt võttis ta võistlustest osa 1928. aastal, kui oli 17aastane. Hiljem aitasid teda treenida Viktor Vaiksaar ja Richard Laas.
1933. aastal ületas ta kerge riivamisega kõrguse 1.95, kusjuures oli aastaga parandanud oma tulemust ja ühtlasi Eesti rekordit 12 cm võrra. Sellega jagas ta Euroopa edetabelis 2-3.kohta!
Kokku parandas Aksel Kuuse Eesti rekordit viiel korral.
Eesti meistriks kõrgushüppes tuli ta aastatel 1933, 1935, 1936, 1937. Eesti kergejõustikukoondist esindas ta 11 korral.
1933. aastal Torinos toimunud maailma üliõpilasmängudel võitis ta hõbemedali. Järgmisel kahel aastal, 1934 ja 1935, tuli Kuuse Varssavi ja Stockholmi Eliitmängudel esikohale.
Berliini Olümpiamängudel 1936. aastal tal nii hästi paraku ei läinud. Tulemusega 1.90 jagas ta 10.-11. kohta.
1937. aastal asus ta tööle Maapangas, kuid tegutses ka ajakirjanikuna, avaldades sporditeemalisi artikleid nii ajalehtedes kui ka ajakirjades.
1937. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Pärast 7kuulist rügamist tööpataljonis haigestus ta kõhutõppe ja suri 27. aprillil 1942. aastal Tšebarkulis.
