Haapsalu laskjad võistlesid Lätis

Lisaks eestlastele (veel Elva, Põlva, Ülenurme) osales mõlemal võistlustel Leedu laskeparemik. Dobele korraldajad ootasid käesoleval aastal võistlustele poolakaid, kuid paraku jäid nad oma riigi võistluskalendri muudatuse tõttu tulemata.

Aizpute linn asub Lääne-Lätis. Esmakordselt on teda mainitud 1253.aastal ja linnaõigused sai 1378.a. Olnud ka Kuramaa piiskopi üheks residentsiks. Nii et vanuseliselt üheealine Haapsalu linnaga. Hetkel elab linnas ligikaudu 5000 elanikku.

Aizpute spordikooli korraldatud karikavõistlustel puudus juuniorite vanuseklass. Seega tuli võistelda täiskasvanute arvestuses. Väikesearvulisest meie võistkonnast esines kõige paremini Marek Tamm. Meeste spordipüssiharjutuses 60 lasku lamades andis isikliku rekordi lähedane tulemus 582 silma 4.koha. Seejuures oli Marek ainuke laskur kogu võistlusel, kes suutis lasta kaks 100 (maksimum) silmalist seeriat. Aga arvesse läheb siiski lõppresultaat.

Õhupüstoli harjutuses 60 lasku lasi oma silma 540 välja Kaur Kuurberg ja oli 8. Kaugele oma isiklikust rekordist (565 silma) jäi Karl Kaustel, 534 silma ja oli 11.kohal.

Dobele võistlustel osales Läänemaa Spordikool suurema võistkonnaga. Nädal aega varem toimus Dobele Balti karikavõistlused lauatennises, kus osalesid ka Haapsalu lauatennisistid. Igatahes Heikki Soola tunti, teati ja mäletati.

Dobelet mainiti esmakordselt aastal 1254. Linnaõigused sai ta alles 1917.aastast. Nõukogude ajal asus siin tankipolk. Seetõttu on linnaelanikest lätlasi 70%. Hetkel elab linnas ligikaudu 11 000 elanikku. Linnapildi järgi ei oleks osanud arvata, et tegu on Haapsalu suuruse linnaga.

Siin asub Läti suurim siselasketiir. Linna spordi esindusnäoks on hetkel kohalik väravpalli meeskond, kes mängis viimasel hooajal Euroopa meistriteliigas. Selle tarbeks on linna ehitatud suur spordikompleks. Veel harrastatakse kohalikus spordikoolis ujumist, kergejõustikku, laskesuusatamist, korvpalli, jalgrattasõitu, tõstmist. Tõstmises on nendel ka OM mängude hõbemedal aastast 2004.

Nii nagu Aizpute võistlustel ei tulnud seegi kord meie laskuritest keegi auhinnalisele kohale. Kõige lähemal oldi sellele naiste spordipüstolis, kus Küllike Latik oli 525 silmaga 5., Alice Niinelaid 503 silmaga 7. ja Liisa Peet 493 silmaga 8. Naiste tulemused olid selles harjutuses üldiselt kõik nõrgad. Pakuti medalit, kuid seda ei suudetud ära võtta.

Naiste püssiharjutuses 60 lasku lamades tuli Eva-Liisa Saag korraliku isikliku rekordiga 569 silma 10.kohale.

Õhupüssis 40 lasku sai 5.koha Kristjan Tiitsma. Silm on korralik 365, kuid seeriatest jättis viimane kindlasti soovida (91,92,94,88).

Õhupüstolis tuli Jaago Kajalianen 360 silmaga 10.kohale. Hoopis omapäraselt lasi 22.koha saanud Lars Peet, kes tegi isikliku rekordi 341 silma. Seeriad 77, 92, 91, 81. Läti treenerite küsimusele seeriate kõikumise kohta ei osanud ma treenerina muud öelda, ju ta jättis esimeses ja viimases seerias ühe lasu laskmata.

Pildimeenutus:

Lars Peet