Omanäoline liikumiskonverents tõi Vormsile üle 70 inimese

Reedel Vormsis peetud Läänemaa liikumiskonverents toimus omapärasel moel – saalis istumise ja ettekannete kuulamise asemel kulgesid osavõtjad saare ühest paigast teise, arutledes peatuspaikades liikumise ja kogukonnaks olemise üle.

Kui parvlaev Ormsö reedel kell 10.15 Rohuküla kai äärest lahkus oli reisijate salong puupüsti inimesi täis. Mitukümmend inimest oli teel spordiliit Läänela, SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse ja Vormsi vallavalitsuse poolt korraldatud liikumiskonverentsile ”Liikuv ja terve Läänemaa: kogukonnad õue!”

Praamil juhatas vägesid Läänela tegevjuht Ülle Lass, kes tutvustas päevakava ja PEEK spordiprojekti, mille raames konverentsist osavõtjad Vormsile sõitsid. Osavõtjate hulgas oli ka regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes tervitussõnu lausudes ütles muuhulgas, et on Vormsiga päris hästi tuttav, sest tema vanaema on saarel sündinud-kasvanud.

Peagi võtsid aga juhtimise üle konverentsipäeva juhid, Osooni saatejuhid Kristo Elias ja Sander Loite. Telekraanilt tuttavad mehed lubasid, et Osooni saate salvestust küll Vormsil ei toimu, kuid lubasid päeva lõpumatkal rääkida oma kokkupuudetest selle saarega. Eliase sõnul seovad teda Vormsiga kassikakud, kelle pärast ta saarel on käinud. Loite viimane käik saarele oli aga seotud hundijahiga 2023. aastal, mida Osooni võttegrupp üles võttis.

Sadamas oodanud bussid viisid osavõtjad esmalt Vormsi kirikusse, rännumees loodusajakirjanik, kirjanik ja fotograaf Hendrik Relve rääkis sellest, mida tähendab eri rahvaste jaoks hea elu.

Relve sõnul on teda elu aeg saatnud huvi paikade ja inimeste vastu ning see on teda rändama viinudki – alguses Eestis, siis Nõukogude Liidu avarustes ning pärast raudse eesriide langemist üle kogu maailma. ”Olen käinud kõikidel kontinentidel,” kinnitas ta.

”Minu jaoks on liikumise ja rändamise mõte, et liikudes märkad enda ümber asju,” ütles Relve. ”Kui liigud ja oled tähelepanelik, saad võib-olla teeäärest suurema väärtuse kui tee lõpust.”

Loodusinimesena on Relvet huvitanud eelkõige loodus ja rahvad, kes on loodusega seotud. ”Oluline on olnud, et nendel rahvastel on välja kujunenud kooselu ümbritsevaga.” Kirikus kõneleski Relve lähemalt kolmest rahvast, kellel selline loodustunnetus on säilinud: tiibetlased, Põhja-Aafrikas elavad nuubialased ja Okeaania Vanuatu saare elanikud.

Just Vanuatu saarelt on Relve kaasa võtnud tarkuse, et hea elu on see, kui sa oled oma eluga rahul. ”Ei pea püüdma kogu aeg õnne, mida pole, vaid sa oled rahul täna,” õpetas Rännumees.

Kirikust kulgesid konverentsist osavõtjad mööda metsarada Hullosse, kus elati kaasa Vormsi spordihoone nurgakivi- ja pärjapeole, ning siis juba kiigeplatsile,  kus liikumisõpetaja ja liikumismängude looja Siim Tõnisson pani osalejad tegema harjutusi kehale ja meelele.

Kiigeplatsil peeti ka esimene paneelarutelu, Saaremaa abivallavanem Liis Lepik, Hiiu Lehe peatoimetaja Piret Eesmaa, sarja “Vormsi liigub” asutaja ja eestvedaja Liina Jutt ning Vormsi vallavolikogu esimees Kata Varblane arutlesid selle üle, kuidas sünnib paikkonna nägu ehk kuidas kogukond leiab oma näo, loob kuvandit ja milline on turunduse roll.

Kuna kõik neli esinejat elavad saarel, ei pääsetud üle ega ümber saarel elamise võlust ja valust. Esinejate sõnul on saartel probleemid, mille peale mandril elades ei tuldagi. Kui mõned mured, nagu praamiühendus ja sobiva töö leidmine, on saartel sarnased, on iga saar omamoodi.

Varblase ja Juti sõnul iseloomustab Vormsit näiteks see, et seal on ruumi – inimesed, ka turistid, hajuvad saarel ära. “Ma käin kord aastas Kihnus, et kogeda, mis tunne on olla turist väikesaarel,” ütles Jutt, kelle sõnul märkab Kihnus turiste tunduvalt rohkem.

Hiiumaal elav Eesmaa ütles, et sai just Vormsil aru, mis tähendab elada mingil saarel. Hiiumaa on nii palju suurem, et saare tunnet alati ei tunne. ”Me ei peagi Hiiumaad, Saaremaad ja Muhumaad saareks – need on maad. Nii et Vormsi ongi Eesti suurim saar,” kostis selle peale Varblane.

Arutelu lõpuks tõdes Varblane, et saarel hakkama saamiseks ei pea inimesed ainult riigile lootma, kuid on asju, mida ei saa ka ainult saare elanike kanda jätta. ”Riik võib ükskõik mismoodi toetada, kui aga pole seda kohalikku, ei juhtu midagi. Aga on asju, mille puhul ei saa oodata, et kohalikud inimesed teevad selleks ebamõistlikke pingutusi,” ütles ta.

Kiigeplatsilt kulgesid konverentsist osavõtjad Vormsi Kõrtsi Krog nr 14 juurde, kus toimus päeva viimane paneelarutelu „Liikumine kui koosloome“, kus liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusjuht Henek Tomson, liikumisõpetaja Siim Tõnisson, TalTech, nooremteadur ja kogukondade uurija Riinu Lepa ning Ready Player Me kaasasutaja ja operatiivjuht Haver Järveoja arutlesid kogukonna roll ja kogukonna loomise ning selle üle,kuidas panna neid liikuma.

Arutelude lõppedes viisid bussid osa seltskonda praamile. Teine osa seltskonnast sõitis aga Saxbysse, et võtta seal enne mandrile tagasisõitu  ette väike mereäärne matk.

Pika päeva lõpuks pidi tõdema, et Jumal on ilmselt vormsilane või vähemalt liikumisharrastuse pooldaja, sest terve päeva saatis konverentsil kulgejaid mõnus päike ja soe ilm. Alles siis, kui matkalised Saxbys oma rännaku olid lõpetanud, keeras taevataat vihmakraanid lahti.

Osavõtjad jäid rahule nii päeva sisu kui ka korraldajate nutika mõttega panna osavõtjad päeva jooksul ühest paigast teise liikuma.

Liikumiskonverents ”Liikuv ja terve Läänemaa: kogukonnad õue!” on osa Läänemaa PEEK spordiprojektist. Projekti kogumaksumus on 1 315 092 eurot, millest 1 044 570 eurot on Vormsi spordihoone ehituseks. Ülejäänud projektiraha eest tehakse Lassi sõnul nn pehmeid tegevusi ehk 2024–2026 toimub igal aastal üks arengukonverents ja liikumisseminar, lisaks koolitusi ja igal aastal ka üks liikumisfestival.

Tekst ja pildid: Kaire Reiljan, Lääne Elu