Kalender

Spordi arengukava töögrupp on jõudnud tegevuskava koostamiseni

 Töögrupi poolt välja toodud tugevused on:

1) Traditsioonilised spordiüritused (Tervisespordiüritused /harrastusspordiüritused);
2) Hästi toimina hakanud firmade/ettevõtete karikasari;
3) Mitmekesine ja arenev spordibaaside võrk, suur hulk erinevaid spordirajatisi, võimalus harrastada nii suve kui talialasid;
4) Enamusel spordialadest on hästi toimiv maakonna meistrivõistluste ja karikavõistluste süsteem;
5) Tugevad suurte traditsioonidega maailmatasemel spordialad – vehklemine, tennis, jääpurjetamine. Rahvusvahelise taseme sportlased;
6) Märkimisväärne erinevate alade treenerite arv Eesti Spordiregistris;
7) Palivere TTSK järjekindel arendamine;
8) Palju aktiivseid ja erinevate spordialadega tegelevaid klubisid, kes osalevad Eesti meistrivõistlustel;
9) Maakondlikul tasandil kindel kord spordiklubide toetamisel, sporditegijate toetamisel;
10) Spordirajatiste tasuta kasutamise võimalus laste ja noorte sporditegevuse arendamiseks koolitundideks ja spordikooli treeninguteks;
11) Toimiv spordiliit;
12) Töötav Spordiveeb;
13) Maakondlik spordi arengukava;
14) Spordikoolide olemasolu – Läänemaa Spordikool, Haapsalu Tennisekool, Haapsalu Purjespordikool, Haapsalu Noorte Huvikeskus;
15) Spordipreemiad aktivistidele igal aastal KULKAga koostöös;
16) Rahva teadlikkus liikumisharrastusest on tõusnud;
17) Noortespordi võistlussüsteem ja kalender (KSL);
18) Piirkondlikud spordiharrastused ja võimalused;

Töögrupi poolt kirjeldatud nõrkused on:

1) “Spordipärl” puudu!
2) Spordibaaside ja –rajatiste osaliselt kehv olukord (Lihula, Palivere SH, … );
3) Spordiklubide vähene organisatsiooniline võimekus (seaduste tundmine, projektide kirjutamine, klubi tegevuse elushoidmine, ühe tasemega treeninggrupp …);
4) Kaugenemine otsustustasandist erinevate programmide osas (INNOVE);
5) Korrastamata mängu- ja spordiväljakud;
6) Treenerite vähesus ja olemasolevate loobumine/lahkumine, spordiaktivistide ja eestvedajate vähesus. Teatud spordialad võivad hääbuda seoses selle ala eestvedaja lahkumisega maakonnast või siirdumisega teisele elualale. Tasustamine /motivatsioon/tunnustamine;
7) Spordialade lõikes on spordibaaside tase ebaühtlane ja olemasolevad baasid on teatud aegadel üle koormatud;
8) Vähene orienteeritus ja motiveeritus tulemusspordile (olukord on paranenud);
9) Tippspordi ürituste vastu vähene huvi;
10) Spordiringide juhtide /spetsialistide ebapiisav tasustamine. Inimene väsib, entusiasm kaob;
11) Omavalitsuste soovimatus soodustada noorte sportimist, mis jääb väljapoole koduvalla piire;
12) Läänela enda reklaam ürituste korraldajana on liiga tagasihoidlik;
13) Sporditöö juhid omavalitsustes suures osas tasustamata;
14) Läänemaa Koolispordi Liidu ja Spordiliit Läänela eraldi eksisteerimine;
15) Spordiklubide rahastamine liiga projektipõhine. Omavalitsuse rahastamine oma klubidele projektipõhine;
16) Maakondlik geograafiline eripära ja sellest tulenev sportimise kättesaadavus;
 

Koosolekutel Martnas ja Kullamaal keskenduti probleemidele ja muutusvajadusele. Kirjeldati prioriteetsed eesmärgid, millega lähiaastatel tegeletakse:

1) kõikidel KOVidel oleks spordivaldkonna arengukavad/spordi osa arengukavas ning spordi rahastamise põhimõtted;
2) maakonna spordistruktuur on optimeeritud;
3) arendatakse sporditegijate koostööd regulaarsete kokkusaamiste ja arutelude kaudu (ümarlauad, teemakoja koosolekud, maakonnas tegutsevad eri tasandid);
4) toetatakse ja korraldatakse praegusest rohkem laste spordi- ja suvelaagreid;
5) stipendiumi määramisega tunnustatakse ja innustatakse andekamaid noorsportlaseid;
6) spordiliidul on maakonna tasandil kindel, koordineeriv ja juhtiv roll;
7) Küladesse on rajatud spordi- ja mänguväljakud (elanikkonna vaba aja veetmise mitmekesistamine) külaelu aktiviseerimise kaudu parandatakse sportimisvõimalusi; on rohkem rajatud loodus- ja matkaradasid, liikumisradasid rajatakse ja hooldatakse;
8) spordi osa on tähtsustatud noorsookasvatuses ja noorsookuritegevuse ennetamisel;
9) Palivere liikumisradade arendamine tervisespordi keskuseks on jätkuvalt maakonnas olulise tähtsusega; koostöös toimib liikumisharrastuse süsteemsem arendamine (liikumisradade võrgustik Läänemaal); Lõuna-Läänemaa spordikeskuse arendamine;
10) sportimisvõimaluste kättesaadavuse ja spordielu arengu seadmine on omavalitsuste prioriteetide seas; treenerikutse on väärtustatud: minnakse ühiselt edasi kutse-kvalifikatsiooniga treenerite nõudele;
11) spordivaldkonna suurem omavalitsustepoolne toetamine;
12) erakapitaliga koostöövormi loomine;

Arengukava töögrupp on tänulik huviliste tagasisidele, ettepanekutele ja täiendustele. Ehk on midagi kahe silma vahele jäänud?

Tagasiside on oodatud hiljemalt esmaspäevaks, 19. novembriks. Arengukava töögrupp koguneb teisipäeval, 20. novembril Risti vallas. Spordi arengukava töögruppi kuuluvad maakonna spordinõukogu liikmed, spordiliidu juhatus ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu esindajad.

 

Info ja tagasiside:

Ülle Lass
Lääne Maavalitsus
ulle.lass@lmv.ee
5171746