Lõpetas 1959 aastal Haapsalu 1.Keskkooli ja 1953 Leningradi Sõjakooli.
Laskmispisikuga nakatus Ilmar 50-ndatel aastatel kui ta oli Haapsalu Keskkoolis sõjalise algõpetuse õpetaja aastatel 1954-1970. Samal ajal asus ta ka juhendama koolinoorte laskmisringi, mis tegutses tolleaegses Pioneeride Majas. 1960.aastast tulid tema õpilastelt esimesed Eesti noorte MV esikohad (Ene Engman). Jätkuv edukas esinemine Eesti tasemel andis võimaluse luua 1966.aastast laskmisosakond Haapsalu rajooni LNSK-s ja jätkata seal tööd laskmistreenerina.
Täiendas ennast 1973, 1978 ja 1984 Tartu riiklikus Ülikoolis kehalise kasvatuse õpetajate ja treenerite kursustel.
Laskmistreeneri tööd tegi Ilmar kuni 1988.aastani kui kurvad sündmused tema perekonnas sundisid treeneritööst tagasi tõmbuma (suid ema ja abikaasa, isa jäi voodihaigeks). Peale kolmeaastast pausi tuli ta ometi veelkord abiks ja töötas noortetreenerina kuni aastani 1999.a.
Oma viimased eluaastad veetis ta oma sünnikohas Karja- Jaagu talus, kus septembris 2001. aastal sai temale antus aeg otsa.
Tema õpilased on saavutanud arvukalt medaleid Eesti noorte, juunioride ja täiskasvanute tasemel. Edukamad tulid headele auhinnalistele kohtadele endise NSVL tiitlivõistlustele. Parimate saavutusteni on jõudnud aga Gennadi Karine, kes kuulus omal ajal NSVL koondisse.
Ilmar on kõigile õpilastele meelde jäänud kui väga tark ja huvitava jutusoonega treener. Ta oskas ja suutis näha elu ka väljaspool oma lemmikala. Huvitus ta aga eriti ajaloost. Neid teadmisi jagas ta ka oma õpilastele. Ta ei olnud treener kes oleks surunud peale ainult oma arvamust. Võib-olla leebus ja tagasihoidlikkus koondiste koostamisel ei võimaldanud kõigil tema õpilastel avaneda lõplikult.
