Autasustati ka paremaid. Meestest oli selleks maratoonor Lauri Luik (2014. a aeg 2:51.54) ja naistest Anneli Aru. Anneli Aru on võitnud Eesti meistrivõistlustelt käimises kokku 24 medalit, olles selles arvestuses parim naine Eestis. Medalite arvult järgneb Arule kunagine klubikaaslane Kerly Lillemets 20 medaliga. 2014. a tulemuseks jäi Anneli Arule ainult 4. koht 20 km ja 5. koht 10 000 meetri käimistes.
Noormeeste kolm parimad olid Marten Jõevee, Martin Teppan ja Karl Mäger. Jõevee oli ka ainus, kes tõi noorte meistrivõistlustelt medali, olles talvel II 5000 m käimises. Martin Teppan oli PB klassis 6. 800 m jooksus ajaga 2.15,12. Kõik temast eespolnud olnud võistlejad olid temast aasta vanemad ja võistlevad eeloleval aastal vanemas vanuseklassis, seega Martinil on lootust tõusta medalivõitjate hulka, kui on võimalus veidigi harjutada. B klassi poiss Karl Mäger sai 400 m jooksus 8. ja odaviskes 9. koha. Oli teisigi häid poisse nagu 3000 m-s 8. olnud PA klassi võistleja Aaro Õismets, 9. olnud odaviskaja Kristopher Aljaste või PB klassis 7. 1500 m takistusjooksus olnud Germo Pärna ja 400 m-s 9. olnud Rasmus Nikkel. Tüdrukutest olid 2 paremat Regina Kändla ja Kristiina Köster. Eesti täiskasvanute talvistel 3000 m käimise meistrivõistlustel olid nad vastavalt 9. ja 10. Regina saavutas suvel juunioride klassi odaviskes 9. koha, Kristiina B klassi 1500 m takistusjooksus 5. koha.
Parimaks kohtunikuks valiti Katrin Naan, tema parimateks abimeesteks olid Lea Rand ja noorkohtunike aktiivsem Leanika Pärna. Tänu meie kohtunike heale tööle, usaldati klubile kolmandat aastat järjest Eesti maanteekäimise meistrivõistluste läbiviimine, mis saab toimuma 19. IX Paralepas.
Võistluste suvehooaja Eestis avab klubi korraldatav 10 km maanteejooks, kus 2014. a aastal osales täpselt 100 inimest. Seekord korraldame võistluse 4. IV ja loodame ka läänlaste arvukamat osavõttu, et võiksime tellida mujalt automaatse ajavõtu süsteemi.
Klubi parimad abimehed olid Rudolf Lumiste, Mai Jõevee ja Agu Lehemaa. Lumiste märgiti ära ka Eesti Kergejõustikuliidu auhinnagaalal, kui üks vabariigi paremaid klubi abistajaid. Täpsemalt, mahtus ta klubide 10 parema abimehe hulka suurte klubide abistajate kõrval.
Klubi edu, peale targa treeningute sõltub suuresti rahastajatest, et korraldada spordilaagreid ja osaleda võistlustel. Siinkohal meie klubi tunnustus Kullamaa, Lihula ja Hanila omavalitsustele, kes pole kunagi abist ära öelnud, mida me kahjuks kõikide omavalitsuste kohta, kust lapsed klubisse kuuluvad, öelda ei saa.
Meie eesmärk, tõusta 2015. a 10 kohta, on seda kindlam, et rahastamised on aasta lõpuni enam-vähem paigas, kui kusagilt veel veidi lisa saame. Kirjutasin raamatu „Vana-Otepää- seitsme professori noorpõlvemaa“, millest iga müüdud eksemplari pealt teenib klubi 6 eurot, mis lubabki rahastamise osas olla kindel. Raamatu trükkimine läks maksma 4302.- eurot. Enamus sellest summast tuli sponsoritelt. Selline see projektipõhine elu ongi. Tuleb kogu aeg otsida erinevaid võimalusi, et ära elada.
