Kalender

Arvamus: Mure noorte vastupidavuse halvenemise pärast

Neljapäeval toimusid Läänemaa meistrivõistlused C klassile (snd 2003 ja hiljem) 2000 m kiirkäimises. Osa võttis 6 poeglast ja 7 tütarlast. Kõik võistlejat olid Nikolai koolist. Haapsalu põhikooli 6. klassi tüdrukuid pidid ka tulema, kuid ilmselt kellegi soovitusel kohale ei jõutud.

Võitjateks tulid Viktoria Hrapljuk ja Daniil Pahalin aegadega vastavalt 16.28,8  ja 14.12,6. Kui Daniil näitas päris head tehnilist käimist, siis ülejäänuid oleks võinud igaüks võita, kel olnud vähegi viitsimist liigutada ükskõik mis alal. Tarvis oleks olnud ainult kohale tulla ja võistelda.

Mul on alles 20 aasta tagune Läänemaa Spordikooli lahtiste käimismeistrivõistluste protokoll, kus võisteldi ka D klassi 2000 m-s (tol korral 11 ja 12 aastased, ehk praegustest võistlejatest aasta nooremad). Lõpetas 17 tütarlast ja 11 poeglast. Tänavune tütarlaste võitja 17. hulka poleks mahtunud. Pahalini aeg oleks andnud 9. koha. Samale kohale jäi tookord tulevane filmirežissöör Janno Jürgens. Jürgens on lõpetanud 2004. a Haapsalu Gümnaasiumi, 2006. a Eesti Filmi-ja Meediakooli, täiendanud end Poolas ja Prantsusmaal. Võitnud lühifilmiga „Distants” Bišketi filmifestivalil peaauhinna. Võitnud sama filmiga auhindu nii Viinis kui Hispaanias. Jürgensi lugu näitab, et kaugemale jõuavad need noored, kes üritavad igal alal, vaatamata esialgsetele tulemustele, edasi liikuda.

Ülaltoodud käimisvõistluse näide pole ainus noorte vastupidavuse halvenemise kohta. Pooled Eesti noored ei läbi enne tegevteenistusse minnes vastavaid norme, kuigi neid pidevalt vähendatakse. Lahendus? Paljud vanemad teevad juba sellega noorele karuteene, et tuuakse laps autoga kooli, kuigi kooli on üsna vähe maad. Ostetakse lastele erinevaid nutitelefone ja arvuteid. Teadustamata, et füüsilise võimekuse langusele kaasneb ka vaimne. Kooliõpetajaid enam miski peale etteantud programmi ei huvita. Mõeldakse ainult sellele, kuidas raha rohkem saada. Kahjuks kooli kehalises kasvatuses enam mingid norme polegi, tingimus, tuleb olla tunnis kohal. Niimoodi kaugele ei jõua.  Samuti tundub, et kardetakse lapsi vajalikuks suunas juhtida, äkki laps kaebab, et õpetaja on liialt nõudlik. On juhtumeid, et lapsevanem tuleb kooli siiski õigust nõudma, kuigi tema võsuke võib süüdi olla. Kuidas tõsta endisele tasemele õpetajate autoriteet, paistab olevat üks põhiküsimusi. On see omavalitsuse, koolidirektori või ühiskonna ülesanne. Kui tahame kasvatada väärikat järeltulevat põlvkonda. Peame sellele mõtlema! Kindlasti sõltub sellest suurel määral ka meie riigi kaitsevõime ning muudegi valdkondade areng.

Endel Susi
Viimased 10 aastat ühiskondlikus korras noortetreener